LOENG III Antiikaja filosoofia Herakleitos: inimmõistus ja keelestruktuur on 1:1 vastavuses Demokritos: keeles pole kõik loogiline ja korrapärane, ei pruugi olla seost sõna ja tähenduse vahel Platon: idee on ideaalne ettekujutus asjast, sõna on idee aineline vorm (mõte sõnaliikidest) Antiikaja filosoofia Aristoteles: sõnu jagatakse vastavalt nende tähenduste liikidele. Tradits. Grammatikateooria rajaja, lauseõpetuse rajaja Antiikaja filosoofia Küsimus: Kas keel on jumala poolt antud (thesei) või inimese loodud (physei) Analogistid:keel põhineb kindlatel reeglitel Anomalistid: keeles on palju ebaloogilist Aleksandria ehk grammatikate periood al 3 saj e.m.a Aleksandria koolkond-grammatikate koostamine Dionysios Traaklane on esimene säilinud kreeka keele grammatika autor Lause klassikaline def: sõnade ühendus, mis moodustab mõtteterviku
ameerika pärisstrukturalism. Selle peaesindaja oli Leonard Bloomfield, kelle keeleteaduslik mõte rajanes psühholoogias biheivorismi nime all tuntud suunal. Taksonoomilise strukturalismi tunnusjooneks on antimentalism, eitav suhtumine keelelise intuitsiooni kasutamisse. teine liigendus- foneemideks jaotamine traditsiooniline grammatika- selle järgi liigitatakse sõnad noomeniteks, verbideks ja partikliteks, lause aga liigendatakse subjektiks, predikaadiks, objektiks jms. traditsiooniline grammatikateooria- selle rajajaks peetakse Aristotelest, kes liigitas ka seni liigitamata lause osad, pannes sellega ühelt poolt aluse vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. transitiivlause- selle struktuur on NP + V + NP tremulant e. värihäälik tuletis e. tuletatud sõna tõestustingimused- need tingimused, mille kehtimisel on lauses kirjeldatav olukord tõene täiendavusseos (e. täiendjaotus) e
sõnarühmadega. Morfoloogiateooriad Mudelite kõrvutus morfeemikeskne IA: lammastele [LAMMAS] + [Pl] + [All] lekseemikeskne IP: [LAMMAS] + [Pl] + [All] lammastele paradigmakeskne WP: LAMMASPl All Morfoloogiateooriad Optimaalsusteooria on generatiivsegrammatikaedasiarendus, kasiin genereeritakse süvavormidest pindvorme ning soovitakse määratleda, millised keeleteadmised on kaasasündinud. u 15-aastane grammatikateooria, mida on kasutatud ja kasutatakse iseäranis palju fonoloogias, aga ka süntaksi, morfoloogia ja semantika käsitlemisel. Morfoloogiateooriad Optimaalsusteoorial on kolm komponenti: Leksikon sisaldab sõnu. Generaator genereerib leksikoni üksusest (süvavormist) kõik potentsiaalsed väljundvormid. Hindaja valib potentsiaalsete väljundite hulgast optimaalse, kasutades selleks universaalsete kitsenduste hierarhiat. Morfoloogiateooriad
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik
uk takanu-nga ikijaq-tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards Aeaalne liigitus- jagab keeled piirkonande järgi, kus neid kõneldakse. 4. Keeleteaduse ajalugu (H. Õimu artikkel+ ptk 5 Häkkise õpikust) Euroopa keeleteaduse aluseks on antiikfolsoofide keelealased arutlused. Platoni määratluste alusel arenesid hiljem traditsioonilise lauseõpetuse mõisted alus (subjekt) ja öeldis (predikaat). Traditsioonilise grammatikateooria tähtsaimaks loojaks peetakse Aristotelest (384- 332 e.m.a), kes liigitas ka muud lause osad, pannes sellega aluse ühelt poolt vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. eraldi teadusalaks arenes grammatikate koostamine Aleksandria koolkonnas. Antiikajal kirjutati esimesed grammatikad ja süntaksid, milles rakendatud kirjelduspõhimõtted on säilinud peajoontes muutumatult
terveid keelepiirkondi haaravale areaalilingvistikale. Viimasel ajal väga kiiresti arenenud interdistsiplinaarne lingvistika haru on arvutilingvistika, peaeesmärgiks on keel(t)e ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav. Matemaatiline keeleteadus hõlmab grammatikateooria formaalsete aluste osas samu alasid nagu arvutilingvistika, lisaks kuulub sellesse statistiliste meetodite rakendamine keeleelementide sageduse määramiseks. Antropoloogiline keeleteadus ehk etnolingvistika rõhutab seda, et keelt ei saa uurida lahus seda kasutavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses. Kõik eespool käsitletud keeleteaduse aspektid ja suunad on osa teoreetilisest keeleteadusest, mille eesmärgiks on keelesüsteemi või selel
süllogism - Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja tähendab järeldus.Süllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis esimesena kasutusele Aristoteles. metafoor- on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson). spekulatiivne grammatika - küsib grammatikateooria ja tegelikkuseteooria vahelise seose järele. Dante - Ta on üks esimesi keeleteadlasi. Kirjutas itaalia keeles, jagas keeled: germaani, ladina ja kreeka. propositsioon - esitus, ettepanek predikaat - öeldis koopula - mõnede keelte grammatikas öeldise osa (hrl. olema-verb), mis seob alust öeldistäitega keele monogeneesi teooria - teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas
annaabi.ee 
