IMPRESSIONISM (1874 a.) 19. Eriti palju lühizanrides; Prantsuse Friedebert saj iseloomulik on detaili- vennad Tuglas, Prantsusmaal ja värviküllane looduse Edmond ja Villem ja hingeelu kujutus, Jules de Ridala, meeleolu loov, Goncourt, Marie vaimukas ja mänglev Juhani Aho, Under väljendusstiil Knut Hamsun SÜMBOLISM 1880. a Sai alguse luulest. Charles Friedebert Belgias ja Sümbolistide arvates Baudelaire, Tuglas
sümbolism 19.saj ja unenägudele; Paul Verlaine püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine Edmond ja Jules de Goncourt, hingeellu, hetkemeeleolude ja Bernhard Kellermann, Juhani tundmuste esitamine Aho, Knut Hamsun impressionism 19.saj värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil
elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest-nad vastandusid realistidele ja naturalistidele,samuti olid nad romantilise ilutsemise vastu.Esindaja nt. Ch. Baudelaire. Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses
Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". KIRJANDUS Impressionism avaldus kirjanduses19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TEEMAD- armastus ja loodus, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil, lühizanrid - luuletus, novell, lühiromaan. IMPRESSIONISTID VÄLISKIRJANDUSES: Prantsuse-vennad Edmond ja Jules de Goncourt, Soome - Juhani Aho, Norra - Knut Hamsun, Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919). o Friedebert Tuglas (1886-1971) - impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", (1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915)
19.20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid luuletus, novell, lühiromaan Impressionistid väliskirjanduses Prantsuse- Norra - vennad Knut Edmond ja Hamsun Jules de Goncourt Saksa - Bernhard Soome - Kellermann Juhani Aho Impressionism eesti kirjanduses Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses rühmitus NoorEesti ( 1905 1916) rühmitus "Siuru" ( 19171919) G. Suits "NoorEesti" 1. albumis: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige aadel kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige n o o r u s k o h u s t a b
CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane märk, sümbolismis nähti kunstilise mõtlemise uut tasandit. RIMBAUD,VEHAREN, MALLARME Impressionism- hetke meeleoludest tekkinud tunded, sai laguse maalikunstist,peen hingeelu kirjeldamine, kirjuanduses eelistati lühi zhanri, värvi-ja meeleolu küllus. TUGLAS, GUSTAV SUTS,EDMOND JA JULES de GONCOURT. 5. Futurismil on ja ekspressionism eitavad mõlemaid tavapäraseid tradistioone, kuid samas ekspressionist ei hoolinud nii väga luuletuse graafilisest pildist. 6. Kubism- väljendus pigem luuletuste ülesehituses, ei püüdnud tegelikust jäädvustada, sisul oli teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm. SUURMAN, BARBARUS, APOLLINAIRE Dadaism- ei usu senisesse moraali, religiooni ideaalidesse, vihkavad inimestele omast
that Hokusai reduced the vertical scale by 30%, the wave must be between 10 to 12 meters tall.[21] The sea and the waves The sea is the dominant element of the composition, that is taken up by an extending wave about to break, which dominates the entire scene. In the moment captured in this image the wave forms a circle whose center is in the center of the design, allowing the viewer to see Mt Fuji in the background. Edmond de Goncourt described the wave in this way: The drawing of the wave is a deification of the sea made by a painter who lived with the religious terror of the overwhelming ocean completely surrounding his country; He is impressed by the sudden fury of the ocean's leap toward the sky, by the deep blue of the inner side of the curve, by the splash of its claw-like crest as it sprays forth droplets.[23] Andreas Ramos, a writer, notes: [...]a seascape with Fuji
sünge meeleoluga ,,Kurja lilled" (1857). Impressionism Sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool. Kirjanduses eelistati lühizanri, iseloomulik oli värvi- ja meeleoluküllus armastuse ja looduse kirjutamisel. Püüti tabadahetkemeeleolusid ja tundmusi. Stiil oli varjundirohke ja meeleolukas, keelekasutus mänglev ja vaimukas. Esindajad: vennad Edmond ( 1822-1896) ja Jules ( 1830-1870) de Goncourt; saksa kirjanduses B. Kellermann ( 1879-1951), T. Mann ( 1875-1955); Norras K. Hamsun ( 1859-1952); Soomes J. Aho (1861- 1921) Sümbolism Tekkis prantsusmaal 19.sajandi lõpul (manifest ilmus 1886.aastal ajalehes Le Figaro). Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma- reaalse ja ideaalse- olemasolust. Reaalne maailm on näiline ja ajutine, see peegeldab täiuslike ideede maailma. Ideaalset maailma ei saa tunnetada
Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Kriitiline realism ühiskondlike probleemide suhtes kriitiline käsitlus. Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle. 2. Naturalism 19. saj lõpul Prantsusmaal levinud kirjandusvool, mille algatajaiks olid vennad Goncourt´id. Naturalism lähtus küll realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud üljed äärmusesse. Nii nõudis ta nagu realismgi elunähtuste tõepärast kujutamist, kuid ilma valikute, ja ülimat täpsust pisimategi üksikasjade kirjeldamisel. Pearõhk on asetatud tegelikkuse tunnetamisele seda aga teaduslikke meetodeid silmas pidades. Tuli säilitada objektiivsus ning täielik kiretus. Uus kirjandus pidi teenima üksnes tõde, mitte ilu
annaabi.ee 
