võrdlust ning stroofide kordust. Selles luuletuses võrdleb autor neidu päikesega, mida meie loeme kui elu asendamatuks osaks. Samuti võrreldakse veel hommikuga, mis kujutab endas millegi värske, selge, õrna ning kauni saabumist. Kristiina loeb oma luuletuse. Juhan Liivil kujunes vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Goldinguga, kellele on suunatud ka mitmed tema armastusluuletused. Säilinud on ka üle saja Liivi kirja Liisa Goldingule. Peatume hetkeks tähendusrikkal luuletusel ,,Mu viimne laul", mis on pühendatud just Liisa Goldingule. Kokkuvõtlikult öeldes on Liivi armastusluuletused enamasti lühikesed ja tabavate pildistustega. Tema luules esineb armastuse sisuline kronoloogia: esiteks joobumus armastusest, siis armastuse katastroof, pettumus ja kannatus. Surmaaimdus oli tingitud vastamata armastusest, mis mattis väiksemagi lootuse-ja õnnekiire.
Valu, mis jälitab terve elu Juhan Liivi autobiograafiline luule Liivi autobiograafilist luulet võib leida nii armastus-, isamaa- kui ka loodusluules. See on kunst, mida peab oskama ridade vahel lugeda. Sõnasepa poolt kirja pandud read on tõetruud ja realitlikud, maalides niimoodi lugejatele pildi tema elust. Liiv on paljud oma luuletused kirjutanud ja pühandanud just oma armsamale, Liisa Goldingule. Samuti on suur roll luuletustes tema emal. Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole. Mu mõte teise külge lendab, tee viib mind ära teisel’ pool’; kõik õrnad ihad langevad põrmu, ja südant puudutab surma nool. Liiv oli ajast ees olev geenius, keda sel hetkel ei mõistetud ega toetatud. Sõnameister on läbi
Peab kandma lõpmata palju veel. Peab tundma kuidas tal murdub meel. Peab kummardama kulla eel. Peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha ei meelita ta. Ei taha, ei taha, ei tahagi ta. Vaid külmalt elugi pakub ka. Tal enesel katsutaks meeldida. Kuid jääb ta nüüdki veel muutmata. Ta tõearmastus puutmata. Üks peab nüüd kahest sündima. Ta peab tõusma ehk langema. 4. armastusluule Väikseim osa L loomingust. Tundehellad, igatsuslikud. Suuresti suunatud Liisa Goldingule, aga ka emale. Toetuvad enamuses haiguseelsetele elamustele, esitlevad armastatut päikese- ja kullasäras. Väga kujundlikud, eriti palju esineb kordusi. "Sa tulid" võrdleb armastatut ja tema naeratust päikesega, helgus, valgus "Üks suu" emast, vanaduse ilust
poissi. Ise on ta meenutanud oma elu õnnelikumaid aegu, kui ta oli suviti karjapoiss. Talviti õppis Naelavere külakoolis1884. aastani. 1882. aastal kutsus ta vend ennast asendama Triigi-Avispea koolis õpetajana Väike-Maarjas. Tänu Jakobi ja ta sõprade kirjanduslikkele huvidele üppis Juhan neilt päris palju. Kui ta varem oli harjutanud viiuli- ja klaveri mängu, siis nüüd hakkas teda huvitama luule. Paljud Juhan Liivi luuletused on suunatud Liis Goldingule, kellega oli tal pikaajaline kiindumussuhe. Kirjandusse sai Liiv ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Juhan Liivi luule ,,Maikuu öö" ja samal aastal oli ta ka saanud sama lehe toimetusse tööle. 1886. aastal püüdis Liiv oma teadmisi täiendada H.Trefneri eragümnaasiumis, kuid ei saanud seal hakkama. Vahepeal töötas Viljandi Sakala ajalehe juures ja 1890. aastal sai tööd Tartu ajalehes Olevik. 1882. aastal otsustas Liiv tegeleda vaid oma
ennast hingelisemalt nendes luuletustes rohkem avanud ning salmide mõistmiseks peab rohkem keskenduma. Eriti jäi mulle meelde luuletus ,,Raudteel'', internetist uurides selgus, et see on kirjutatud 1892. a. augustis, kui Liiv oli Rakveres külastanud Liisa Goldingut (J. 10 Liiv oli Goldingusse armunud ning see oli nende viimane kohtumine) ning Väike-Maarja kaudu Tartusse tagasi pöördus. Luuletus leidub 17. VIII 1892 L. Goldingule saadetud kirja juures, kus ta seda raudtee-teekonda oma surmasõiduks nimetab. 11 5.3 LUULETUSED G. Suits koostas 1910-datel koondkogu Juhan Liivi luuletustest, mis olid ilmunud peale tema väljailmumist (vahepeal peeti ta juba surnuks), kuid Juhan Liiv ning nooreestlased ei olnud koguga rahul. Luuletusi lugedes (koostamisel on arvestatud ilmumise kronoloogiaga) on selgelt märgata,
rütm. kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine, armastuse võimatus tema jaoks, kahetsus ja paratamatus. Sisse on põimitud ka lahkumised. Palju on võrdlusi loodusega. Inspiratsiooniallikaks Liisa Golding. "Üks suu" emast. Lihtsast sõnastusest tuleb selgelt välja Liivi ja tema ema suhe. Juhan Liiv kordab palju: "Sa tulid" (1896 1.ja 2. salm, 1904 3.ja 4. salm), "Mu viimne laul" pühendatud Liisa Goldingule. Lihtsus, mis mõjub. Kordusmotiivid. ,,Ta kustub sinuga, kustub kõik elu ja sureb lauluga.", "Sina ja mina" Autobiograafilised eleegiad: süngetooniline, enesekriitiline, aus, ilustamata, realistlik, tunneb muret selle pärast, mis teda ootamas on. Ta ei näe tulevikus midagi helget, vaid ainult surma. Palju kasutab Liiv sümboolikat."Helin" 1810 surma eelaimus selgelt sees: ,,Helin pea matnud on mind. Kitsaks on jäänud maapealne rind", "Jätke mind!", " Oh sõbrad ei lase ma
Liiv on armastusluulet kirjutanud ka emast. Armastusluule suurimaks inspiratsiooni allikaks oli armastatu Liisa Golding. ,,Üks suu" emast. Lihtsast sõnastusest tuleb selgelt välja Liivi ja tema ema suhe. 19 ,,Sa tulid" sa tõid valguse ja selguse nagu päikene. Ja kadusid kui päike öö musta hõlmasse. ,,Üle vee" mõjuma hakkab kordusmotiiv: üle vee ja lainete. Äärmiselt lihtne lugu. ,,Mu viimne laul" pühendatud Liisa Goldingule. Lihtsus, mis mõjub. Kordusmotiivid. Sügis Kaselehekene meie väraval langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: sügis väsinud! Vaatan taeva poole:
annaabi.ee 
