sveitsi Porto Rocosse ning elas seal ja Prantsusmaal kuni 1939. aastani · 1938. aastal võeti temalt Saksa kodakondsus tema sõjavastaste teoste tõttu · 1939. aastal emigreerus USAsse. 1947. aastal sai ta antud riigi kodakonduse · 1948. aastal asus elama sveitsi, kus ta oli oma surmani · 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddargiga · Suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos pärast kuuendat insulti Remarque'i teine naine Paulette Goddardi Looming · Suurema tuntuse sai 1929. aastal ilmunud teosega "Läänerindel muutusteta". Romaan tõlgiti umbes viiekümnesse keelde. 1930. aastal ilmus ka samanimeline film · 1931. aastal ilmus tema teine romaan "Tagasitee" · 1933. aastal põletati tema teoseid sõjavastasuse tõttu · 1945. aastal ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe" · Tema viimane romaan "Varjud paradiisis" ilmus 1971. aastal postuumselt, aasta pärast tema surma
punastada. *Prostituutide jalad on tihti haardevõimelised nagu ahvidel (suur varvas asetseb teistest eemal). *Tätoveerimine on märk sünnipärasest kriminaalsusest. *Sageli sünnitakse kurjategijateks. IQ pärilikkuse teooria *IQ testi kasutati valedel eesmärkidel(inimesi ei saa lineaarselt IQ alusel reastada), mitte Binet kirja pandud põhimõtete alusel, mille sihtgrupp oli puuduliku õppimisvõimega lapsed. *Goddardi seisukoht oli see, et kõik "debiilikud" tuleb paigutada eraldi asutusse, sest nad on ohuks rassi kui terviku tervisele ja ei tohiks saada teistega järglasi. *Arusaam, et kui intelligentsitase on madal siis on tulemuseks reguleerimatu ja kontrollimatu käitumine. *Kurjategijad, alkohoolikud ja prostituudid on nõrgamõistuslikud e. debiilikud. *Kui mõlemad vanemad on nõrgamõistuslikud, siis on ka kõik nende lapsed nõrgamõistuslikud. *Ärge laske võõramaalasest debiilikut maale sisse!
1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a
armumisest. 12. „Lissaboni öö“ ilmus 1962. aastal ning teos kirjeldab eredalt tundeid ja meeleolu mis möllab inimese sees, kes peab põgenema teda rõhuvate võimude ning vaenlaste eest. Pileti eest Ameerikasse on inimene võimeline kõigeks. 13. Saksa suurkirjaniku viimaseks, postuumselt ilmunud romaaniks jäi „Varjud paradiisis“. See ilmus 1971. aastal ning see avaldati Remarque’i viimase abikaasa, Paulette Goddardi poolt. Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule I maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918, mil kirjutati alla Compiegene’i vaherahule. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa) ning Keskriikideks (Saksamaa, Autria-Ungari, Türgi ning Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal). 2. augustil 1914 okupeeris saksa armee Luksemburgi ning 21. augustil tungis armee ka Belgiasse
1905 a. – Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) – skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7- aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. – Stanford – Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a
armumisest. 12. „Lissaboni öö“ ilmus 1962. aastal ning teos kirjeldab eredalt tundeid ja meeleolu mis möllab inimese sees, kes peab põgenema teda rõhuvate võimude ning vaenlaste eest. Pileti eest Ameerikasse on inimene võimeline kõigeks. 13. Saksa suurkirjaniku viimaseks, postuumselt ilmunud romaaniks jäi „Varjud paradiisis“. See ilmus 1971. aastal ning see avaldati Remarque’i viimase abikaasa, Paulette Goddardi poolt. Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule I. maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. Novembrini 1918, mil kirjutati alla Compiegene’i vaherahule. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa) ning Keskriikideks (Saksamaa, Autria-Ungari, Türgi ning Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal). 2. Augustil 1914 okupeeris saksa armee Luksemburgi ning 21. Augustil tungis armee ka Belgiasse
1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a
1905 a. Binet´ - Simone skaala (Prantsusmaa, õpiraskustega laste välja selgitamiseks) skaalaga said testijad kindlaks teha, kas lapsed tulevad toime ülesannete lahendamisega, mille sooritab edukalt iga samas vanuses keskmiste võimetega laps; selgitati vaimne vanus (erinev kronoloogilisest vanusest). Nt. 7-aastane laps X ei suuda lahendada ülesandeid, millega saab hakkama keskmiste võimetega 6-aastane laps (X on intellektuaalses arengus mahajäänud); tõlgitud Henry Goddardi poolt ning kasutati 1908 a. Ameerika laste puhul. 1916 a. Stanford Binet´ skaala (võeti kasutusele Ameerikas); Lewis M. Terman avaldas 1916 a. testi uue redaktsiooni, varustas selle Ameerika laste piisavalt representatiivse valimi põhjal tuletatud normidega kommentaar: tõhus kognitiivse arengu mõõtmisvahend. Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a
korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks, vaid eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. Ta oli seetõttu kurjategijate karmi karistamise vastu, eriti kui kuritegu oli seotud piisaval tasemel vaimsete võimete puudusega ning pooldas rehabilitatiivseid meetmeid.Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C. Murchison raamatu ,,Kuritegelik andekus", kus näitas, et Ameerika noorsõdurite keskmine intelligentsus jäi allapoole ühe föderaalvangla asukate tasemest.Teised võrdlused üle terve riigi näitasid, et kurjategijad pole vähem intelligentsed kui populatsioon keskmiselt. Rehabiliteerimise asemel soovitas Murchison karme
annaabi.ee 
