SISSEÜTLEV Masurkasse Masurkadesse Töökasse Töökatesse NIMETAV Jalats Jalatsid Viies Viiendad OMASTAV Jalatsi Jalatsite Viienda Viiendate OSASTAV Jalatsit Jalatseid Viiendat Viiendaid SISSEÜTLEV Jalatsisse Jalatsitesse Viiendasse Viiendatesse NIMETAV Humaanne Humaansed Gloobus Gloobused OMASTAV Humaanse Humaansete Gloobuse Gloobuste OSASTAV Humaanset Humaanseid Gloobust Gloobuseid SISSEÜTLEV Humaansesse Humaansetesse Gloobusesse Gloobustesse NIMETAV Ministeerium Ministeeriumid Nüri Nürid OMASTAV Ministeeriumi Ministeeriumite Nürida Nüride OSASTAV Ministeeriumit Ministeeriumeid Nüridat Nüridaid
Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint, terassulg, sajandi lõpul ka grafiitpliiats. Vana kirjaviis tõrjutakse välja. Õpikute sarjas matemaatika õpik – ülesanded nelja tehte piires, kaalu- ja mõõtühikute selgitamine, abi maamõõtmisel. Külakooli jõuavad ka loodusteaduse, geograafia, ajaloo ja tervishoiu alged. 1872.a võeti õppeplaani geograafia ja vene keel. Koolidesse jõuavad poolkerade, Euroopa, Palestiina ja Balti kubermangude kaardid, ka gloobused. Nõutav oli klaver või harmoonium, pikk joonlaud, suur arvelaud, õpetaja kateeder ja koolilauad tindipottidega. 1874.a kooliseadus nõudis, et igas koolis oleksid jalaga tahvel, suur arvelaud, koolmeistri kateeder, tindipottidega varustatud koolilaud, gloobus, Euroopa, Balti kubermangude ja Palestiina seinakaart, üks mänguriist (klaver või harmoonium), pikk joonlaud ja kapp õppevahendite jaoks. Esimene kihelkonnakool avati 1804-1818 Kanepis. Asutaja praost Philipp von Roth.
uskumatult julm. Ta armastas piinamist ja need kes talle vastu hakkasid alastust ei leidnud, kaasa arvatud ta lihane poeg. Ta kirg asju teha sundis teda õppima laevaehitust, kellade parandamist, relvasepatööd, kingsepatööd, puunikerdamist ja hammaste väljatõmbamist. Ta oli iseõppija. Sellest hoolimata ei osanud ta hästi lugeda ega kirjutada. Teda huvitas merendus ja armastas lihtsaid toite ning talus hästi alkoholi. Talle meeldis tantsimine, tuli, arhitektuur, täringumängud, loto, gloobused ja loomad, eriti koerad. Jahti ta vihkas. Talle ei meeldinud magada suurtes ruumides, vaid ta eelistas väikeseid. Ta oli väga kehva tervisega oma pikkusest ja jõust hoolimata. Eriti vastuvõtlik oli ta külmetushaigustele ja kuna ta liikus väga palju väljas oli ta peaaegu iga aasta raskelt haige. Arvatavasti ta surigi tervisehäiretesse. Lapsepõlvea nähtud mäss põhjustas tal elu lõpuni näolihaste krampe. Ta valitses 43 aastat ja muutis sellega Venemaad igaveseks.
Kooliolud kesised, kirjaoskus madal. Petserimaal püsis külakogukondlik elukorraldus, talude päriseks-ostmist polnud, rahvas kehvemal elujärjel. Kultuuri areng XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist hakkas kujunema professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks, loodi juurde palju koole. Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. Kasutusele võeti seinatahvlid, gloobused, harmooniumid. Väga oluline oli Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkooli raudvaraks. Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. Kihelkonnakoolide õpetajaid valmistati ette Cimze seminaris Valgas. Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata keskhariduse kättesaamist. Algsed 3-aastased koolid kujunesid 8-aastasteks. 1880 lisandusid uued koolitüübid - 7-klassilised reaalkoolid ja tütarlastegümnaasiumid.
huvi ka meedikutele, kes jälgisid pärilikke haigusi. Ilmunud on uuringuid ka trükis. Ajalooline geograafia def ja põhimõisted- on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja territooriumite minevikku käsitlevat füüsilist, majanduslik-poliitika ja ahvastikugeograafiat. Selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Uurimisel kasutatakse kaarte, kroonikaid, reisikirjeldusi. Kaart- maapinna üldistatud , leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud kujutis. 1430 esimesed gloobused 1798 esimene Eesti kaart, kus peal külad ja linnad. ( Mellini kaart). Kartograafia- õpetus maakaartide valmistamise kunstist. Ja nende tundmisest. Ajalooline demograafia- sündide ja surmade uurimine. Plaan- vanim plaan 6200 eKr. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni aastani 1561-Eesti on riikluse- eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused- maakonnad.Välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda:
Mis kaarte peamiselt teevad? a. Eesti Kaardikeskus i. Peamiselt täidab riiklike tellimusi, omatooteid ei ole b. EOMap i. Turismikaardid ii. Seinakaardid iii. Orjenteerumiskaardid c. Regio i. Teedeatlased ja linnaatlased ii. Ajalooatlased iii. Seinakaardid iv. Turismikaardid v. Gloobused 11 LOENGUTEEMA ,,AUTORIÕIGUS" 139. Millised õigusaktid puudutavad Eestis autoriõigust? a. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon b. Eesti Autoriõiguse seadus 140. Mida käsitleb Eesti Autoriõiguse seadus? a. Autori õigused jagunevad 2k: i. varalised õigused (õigus loovutada, müüa, rentida <- saab loovutada) ii. isiklikud mittevaralised õigused (õigus teose nimele, õigus teose
maakera kumerust. 2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid)
kumerust. 2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid)
Kubismi ja futurismi ideed jõudsid Moskvasse ühekorraga ja segunesid seal kubofuturismiks. L. Popova ,,Varahommik". Dada- ja metafüüsiline kunst Merafüüsilist kunsti võiks rohkem seostada sümbolismiga, kuid dada-ja metafüüsilises kunstis on sümbolismiprobleemid lahendatud suurlinna taustal. Metafüüsiline maalikunst ei kasuta inimfiguuri, usuti, et majad ja keskkond püsib kauem kui inimelu. Kujutati ruumi ja ajaga seotud atribuute nagu kellad, linna-ja maakaardid, gloobused, sirklid jne. Suuna rajaja on G. de Chirico, lisaks ka C. Càrra. Chirco ,,Evangeelne natüürmort", ,,Suur metafüüsik" Dadaistid eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. H. Arp ,,Lill- vasar". Hiljem hakkas Arp tegema abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure ,,Naise torso", rinnad on välja venitatud. Esimeseks dadaistisk peetakse moodsa kunsti ajaloos M. Duchampi, kellest on nüüd saanud üks tuntuim moodsaima kunsti esindajaks
annaabi.ee 
