Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel Viigipuu vähem...
4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada
4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada
1. keskklassi esindajad, 2. kestvalt madala sissetulekuga inimesed, 3. pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 4. pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja "võrgustuvad" (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu 3. ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 4. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 5. Riigi vähene haldussuutlikkus. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesus:
Mittesekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse pole õigustatav, mõjutama peaks kaudselt, nt eeskuju kaudu. Uusliberalism: üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete süsteemi toimijaks rahvusvahelised lepinguorganisatsioonid. 15 86. Iseloomusta riikide süsteemi arengut: Westfaali mudel ja ÜRO maailmarahu mudel. Analüüsi, milliseks kujuneb riikide süsteem globaliseeruvad maailmas ning milliseid väljakutseid see esitab riigile. Westfaali mudel: Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast. Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad.
piirangutest ja võimalustest. · Biograafiline eneseteostus varasemas traditsioonilises ühiskonnas sai indiviidi eluloolise kujunemise juures määravaks vanus, sugu ja klassiline kuuluvus ning valikud olid pigem sotsiaalse positsiooni põhised; tänapäevaühiskonnas valitseb võimaluste paljusus ning inimelusid mõjutavad globaalsed muutused. Inimeste valikud on pigem elustiilipõhised. - Globaliseeruvad biograafiad - Globaliseeruv maailm on endaga kaasa toonud ka biograafiate globaliseerumise, kus ei olda enam seotud kindla kohaga. Kaasaegses tehnoloogilise arengu kontekstis on inimelud muutunud multi-lokaalseteks ja rahvusülesteks, see tähendab kohtade paljusust ja ka valikute paljusust. See tähendab "reisivat" elu nii otseses, kui ka kaudses tähenduses (interneti vahendusel, meedia). - Biograafilise eneseteostusega on seotud ka biograafiline töö, mille käigus
Beck) Samaaegselt: riskide globaalne ebavõrdne jaotumine; priviligeeritus ja haavatavus (nt pandeemia mõju globaalsele vaesusele). Globaalne riskiühiskond ja igapäevaelu - Tajutud ebakindlus, mis tulenevad sotsiaalsete suhete ja käitumise kiirest muutumisest, nt: Muutunud töösuhted ja karjäärid: lühiajalisus, muutlikkus, paindlikkus, ebakindlus - prekaarsus Mittetraditsioonilised enesemääratluse viisid (nn ‘globaliseeruvad biograafiad’) Mittetraditsioonilised perekonnatüübid Inimsuhete demokratiseerumine (vähemalt ideaalina) Traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemine – emantsipeeriv – kuid! – kaasneb riskide individualiseerumine Institutsionaliseeritud individualiseeritus (Beck, Beck-Gernsheim) Industriaalühiskonna kindlustunde mõranemine -> individuaalne vajadus ja
pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 7 pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 3. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 4. Riigi vähene haldussuutlikkus. 5. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. 6. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust.
mida iseloomustab väärtuste, tõekspidamiste ja sotsiaalsete normide paljusus. Postmodernistlikes juhtimise käsitlustes pööratakse põhitähelepanu mõjutamisele ideede ja tegevuse kaudu. Juht peab olema ka liider ning tal peab olema ideesid ja selge visioon organisatsiooni tulevikust. Ta peab motiveerima töötajaid oma eeskujuga ja looma töötingimused, mis vallandaksid töötajate loovuse. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam piisavalt kursis nendes toimuvaga. Seepärast peab tippjuhil/liidril olema eelkõige selge visioon organisatsiooni tulevikust ja ta peab olema suuteline end kehtestama oma isiksuse ja saavutuste kaudu. Tänapäevase juhi ja 82 Clegg, S., Hardy, C. Studing Organization. Theory and Method. Sage, 1999, lk. 185; Alvesson, M., Deetz, S. Doing Critical Management Research. Sage Publications, 2000, lk.10-12 83 Siimon, A., Vadi, M
annaabi.ee 
