Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
Austraalia muusika Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad
olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud, tantsud ega maalid. Hõimu parimad lauljad ning tantsijad on väga hinnatud, sest võime luua on tunnistuseks sidemele esivanemate vaimudega unenägude ajal. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Tsuringa, sahinapuu, on samuti aborigeenide püha pill. Sahinapuud keerutatakse nööri otsas ja temaga saavat mõjutada loodusjõude. Didgeridoo on austraallaste püha pill. See on termiitide poolt õõnsaks söödud puust või bambusest kuni 2 m pikkune puhkpill. Andekas pillimees saab selle instrumendiga üheaegselt mitut erinevat häält tekitada. Seda mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes
meenutas keskaegset trompetclarinot. Pilli valmistatakse puidust kui ka tehismaterjalitest. Klarneti pikkus on 68cm ning ta võetakse lahti 3 me ossa.Pilli toru algab peenema noka taolise osaga, millle kinnitatakse ühe kordne lesthuulik ehk trost. Hääleulatus on eg3. Tänapäeval kasutatakse kahes häälestuses pille Apille ja Bpille. Heli avasid on klarnetil 28. Võrreldes flöödiga on klarnetkõla tumedam ja soojem. Klarnetil mängides kõlavad eriti efektselt glissandod. Eesti tuntuimad klarnetistid : Aleksander Rjabov, Hannes Altrov ja Toomas Vovilov. OBOE sünnimaaks on keskaegsed salmeid. Sajandi jooksul pill täiustub. 17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2kordne lesthuulik. Hääleulatus on hf3. oboe tämber on nasaalne, pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud
Kontserdi alustasid keelpillid. Esimene teos algas hiilivalt, pianos. Sellele järgnes cresendo, mis lõppes lühikese generaalpausiga, kuid ma kuulsin, et kõik pillid ei võtnud poognaid üheaegselt ära. Seejärel alustati uuesti pianost kuni lõpuks jõuti teemani, kus ma tundsin end kui lendavat. Siis tulid mõnusad sünkoobid ning oli kuulda tsello mahlaseid hääli. Vahepeal oli minu jaoks päris veidrad kooskõlad, millele järgnesid glissandod. Seejärel tuli viiulite soolo, mida saatsid tsellode lühikesed poognatõmbed. Kohati tundus nagu ma oleksin mingis õudusfilmis, kus pinge koguaeg kasvab ning jõuab kulminatsiooni ja siis algab uuesti vaikselt kuni järgmise kulminatsioonini. Seda lugu kuulates nautisin ma keelpillide meisterlikku mängu. Ma usun ,et iga orkestri liige on sellise tasemeni jõudmiseks kõvasti vaeva näinud. Mind pani helilooja puhul imestama , et ta õppis Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis
Kindlasti oli see laul tol ajal uudne ning revolutsiooniline. Missa ,,Lumen et Cantus" teos tundus pingeline ning närviline, keskpaigas muutus ka jõulisemaks, negatiivse mõjuga. ,,Passioon" keelpillidele kirjutatud teos. Heli valjenev pidevalt ning helivoog muutus kõrgemaks, viiulitel kandus hästi edasi pingelisus ning närvilisus, kohati muutus nö keelpilli saagimiseks. ,,Arhitektoonika" antud loo puhul oli äärmiselt suur rõhk elektrikitarril, millel kõlasid glissandod. Puudus kindel korrapärane rütm, tundus improviseerimisena. ,,Crystallisatio" teos puhkpillide ning viiulite esituses ja nende koostöö tulemusena on tegemist sujuva ning erksa palaga. Loo lõpus tekkis rõhumise tunne ning kasvas pinge. 3. sümfoonia energiline ning kõlaliselt sobiks mõne filmi soundtrackiks. Kohati on kasutatud loo üldpildist väljalangevaid motiive, mis muudavad teost mitmekesisemaks, samuti on sisse toodud erinevaid pille. 4
Pöörast suurt tähelepanu oma arvukatele õpilastele. Oli nõus jagama nõuandeid isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi. 16. Liszt, klaver ja virtuoossus? Estraadi ainuvalitseja. ,,Kontsert, see olen mina" Liszt oli ülim meister klaveriloomingus. Tema akordid olid meeletult suured. Viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Virtuooslikuks elemendiks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel kätte saada maksimum noote miinimum ajaga. Tema juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. Mitte ühtegi teost ei mänginud ta mitu korda ühe ja sama tõlgitsusega. Tegi autori tekstidesse ettekande ajal oma korrektuure laiendades klaveri faktuuri ja akorde. Tavaliselt ei täitnud kontsertprogramme vaid üks interpreet. Liszt oli aga esimene, kes
Mängimisel on mõlema käe sõrmed võrdselt tähtsad. Väikseid sõrmi peaaegu ei kasutata, sest nad on teistega võrreldes suhteliselt nõrgad. Seepärast on võimalik mängida kuni 8häälseid akorde või arpedzosid. aeglasemad arpedzod võivad olla ka pikemad käed tõstetakse mitmeid kordi üksteisest üle. Eritehnikad GLISSANDRO Võib mängida mõlemas suunas (üles või alla) kas kromaatiliselt või diatooniliselt, tõmmates sõrmedega üle keelte. Glissandod mängituna sõrmeküünega kõlavad teravamalt ja läbitungivamalt, sõrmepadjaga pehmemalt. SLIDES On võimalik mängida ka ,,päris" glissandosid (ing.k. slides), liigutades ühe keele pealt mingit metelleset, näiteks häälestusvõtit. Samuti on võimalik mängida ühe kelepeal libisevaid meloodiad. FLAZOLETID Enim kasutatakse ja kõige paremini kõlavad oktaavflazoletid. SUMMUTATUD KÕLAD
Trombooni osad: 1. kuliss toru, mis liigub (7 asendit) 2. huulik (karika, kausi kujuline) Trombooni perekond: Ventiilidega tromboon Kontrabasstromboon Alttromboon Tenortromboon in C (f ventiil võib olla) (orkestris 2) Basstromboon (f ventiiliga (alati), e ventiil, harva d ventiil annab paremaid võimalusi puhtamalt mängida) (orkestris 1) Ulatus: (Kontraoktavi) E1 d2 Trombooni 7 positsiooni: Iga positsiooniga läheb pool tooni alla. F ventiiliga Efektsed glissandod. Tuleks vältida trillereid. Legato probleem. Tromboonil on allmaailma kõla ning ta on halbadele tegelastele omane. TUUBA Tuuba eelkäija on OFIKLEID. 4 ventiili Ulatus: Kontraoktavi C1 c1 Tuuba registrid: Madal vajab palju õhku Keskmine hea mängida Kõrge liikuv, meenutab tämbrilt metsasarve HARF 47 keelt 7 pedaali, igal 3 asendit DCB/ EFGA C keeled on punased F keeled on mustad Harfi põhihelistikuks on Ces duur Ulatus: (Kontraoktavi) Ces1- gis4 KEELPILLID
B. üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Kord esitas ta teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Siis kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 4. Virtuooslik element. Selleks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel- maksimum noote miinimum ajaga. LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi).
needmises" eelkõige nõiatrumm dirigendi (rituaali juhi) käes. Teose muusikalised motiivid on üksnes mõnenoodilised ja väikese ulatusega, otsekui oleksid nad pärit ürgsest regilaulust. Tegelikult on nad Tormise loodud ja seotud kunstliku helilaadiga. Kaasaegsetest relvadest kõneleva tekstiga on ühendatud moodsa kooritehnika võtteid: kõne ebamäärasel helikõrgusel, 8 karjed, klastrid, sireeni jäljendavad glissandod. See väga ekspressiivne ja võimas kooristseen on Tormise tuntumaid teoseid kogu maailmas.11 2.3 Veljo Tormis ja rahvalaul Regivärsilise rahvalaulu teemal on Tormis palju kõnelenud ja kirjutanud. 1972. aastal ilmus artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest, mis taotles regilaulu tagasitoomist kaasaegsesse kultuuri. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse. Ta
annaabi.ee 
