Tegemist oli juht-kontroll uuringuga, mis viidi läbi kuuetesitkümnes keskuses kolmeteistkümnes erinevas riigis ja mis hõlmas kokku üle 10 000 katsealuse (2708 glioomi juhtu ja 2409 meningioomi juhtu). Uuringus kasutatavad andmed saadi intervjuude põhjal. Selleks, et piirata uuringu mahtu keskenduti nelja tüüpi kasvajale, mis asusid nendes kudedes, mis kõige rohkem absorbeerivad raadiosageduslaineid, mis tuleb mobiilidelt. Nendeks olid glioom, mengioom, kõrvalsüljenäärme kasvaja ja akustilise närvi (schwannoma) kasvaja. See uuring erines teistest samalaadetest uuringutest selle poolest, et see hõlmas väga palju juhte, eriti neid, kes olid pikaaegsed ja pidevad mobiiltelefoni kasutajad.2 Juht-kontrolluuringus kasutatakse riski leidmiseks sansside suhet ehk OR (odds ratio). Antud uuringus esines märgatvalt kõrgenenud OR vähe, mis juba näitab üldiselt vähest seost mobiiltelefonide ja vähi vahel
• Poistel <0,05% • Poistel 2% Teilmann et al., 2005, Encyclopedia of Molecular Pediatrics. Mechanisms of Disease, 2009 Enneagne puberteet - jaotus Enneaegne puberteet (precocious puberty) Gonadotropiinsõltuv Gonadotropiinsõltumatu • Hüpotaalamust haaravad kasvajad (hamartoom, glioom, • Autonoomne gonaadide aktivatsioon (MAS) astrotsütoom) • Kasvajad • Aju arenguhäired (SOD, ektoopiline hüpofüüs) • Adrenogenitaalne sündroom • Vigastus (kiiritus, trauma, infektsioon)
Soolevähk. Tekkeks vajalik vähemalt 7 sõltumatu mutatsiooni toimumine (kaks APC-geenis, üks K-ras-geenis, kaks kasvaja supressorgeenis ja kaks TP53-geenis). Lisamutatsioonid on vajalikud metastaatilise soolevähi tekkeks. 29. Eesnäärmevähk. Põhjustavad mutatsioonid geenis HPC1 (asub 1. kromosoomis). Mutatsioonid teistes kasvaja supressorgeenides muudavad eesnäärmekasvaja metastaatiliseks eesnäärmevähiks. 30. Glioom. Aju närvikoekasvaja. Primaarsed glioblastoomid tekivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. IX. 31. Kaasasündinud immuunsus. Organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Fagotsüütide patogeeni äratundmise retseptorid
metastaatilise soolevähi tekkeks. 269. Eesnäärmevähk: Androgeenisõltumatu eesnäärmekasvaja geneetiline ahel, pärilikku eesnäärmekasvajat põhjustavad mutatsioonid geenis HPC1 (asub 1. kromosoomis), mutatsioonid teistes kasvaja supressorgeenides (kromosoomides 13, 16, 17, 18) muudavad eesnäärmekasvaja metastaatiliseks eesnäärmevähiks, protoonkogeeni BCL-2 üliekspressioon põhjustab immuunsuse steroidse meessuguhormooni androgeeni suhtes. 270. Glioom: aju närvikoekasvaja, mis saab alguse gliiarakkudest, primaarsed glioblastoomid tekkivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga, sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. XI 271. Kaasasündinud immuunsus: reageerib infektsioonsetele mõjuritele väga kiiresti, juba mõne tnni jooksul hakkavad rakud tootma I tüüpi interferoone, mis aktiveerivad erinevate geenide avaldumise, tagavad erinevate mehhanismide abil patogeenide
(võõrkeha, väliskuulmekäigu vigastamine puhastamise käigus), suhkruhaigus, allergia (juukselakk, kosmeetika, ehted), krooniline või mõnikord ka äge keskkõrvapõletik (keskkõrvast pidevalt erituv mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku). 23. Ninahingamistakistuse põhjused, diagnoosimismeetodid ja ravi Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud:
(võõrkeha, väliskuulmekäigu vigastamine puhastamise käigus), suhkruhaigus, allergia (juukselakk, kosmeetika, ehted), krooniline või mõnikord ka äge keskkõrvapõletik (keskkõrvast pidevalt erituv mäda tekitab lõpuks välikuulmekäigu põletiku). 23. Ninahingamistakistuse põhjused, diagnoosimismeetodid ja ravi Ninahingamistakistuse sagedasemad põhjused erinevates vanuserühmades: Vastsündinud, imikud: - kongenitaalsed massid ( nt. entsefalotseele ehk ajusong, glioom jt. KNS-i tuumorid, hemangioomid jne.) - koaani atreesia või stenoos Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud:
Integraasi inhibiitorid. Proteaasi inhibiitorid. Pöördtranskriptaasi inhibiitorid. 10. loeng KASVAJAD JA IMMUUNVASTUS VÄHK (PAHALOOMULINE KASVAJA)--RAKUD, MIS ENAM EI DIFERENTSEERU JA POOLDU TAVAPÄRASELT EGA ALLU TUUMORSUPRESSOR NING PROTOONKOGEENIDE KONTROLLILE. KARTSINOOM - EPITELIAALNE SARKOOM - MESENHÜMAALNE LÜMFOOM - LÜMFOIDNE LEUKEEMIA - HEMATOPOEETILINE MELANOOM- NEUROEKTODERMAALNE SEMINOOM - TÜVIRAKULINE GLIOOM- GLIIA RAKKUDE KASVAJA Lisaks SEGATÜÜPI Kõikidel kasvajatel on KLONAALNE PÄRITOLU, HETEROGEENSUSE (EBASTABIILSUSE) TEKE 5X10 KAHEKSANDAS ASTMES RAKKU- 1 GRAMM KASVAJAT 2-20 AASTAT 1st MUUTUNUD RAKUST 1grammine KASVAJA Kahekordistumine: 50-100 PÄEVA Noortel ja vanadel indiviididel on erinevad kasvajate spektrid. Lapseea kasvajad on seotud konkreetse fenotüübiga, võivad arenema hakata juba looteeas. On valdavalt agressiivsed, kiire kasvaga, alluvad ravilehalvasti.
organismile. Ajukasvajate kulg võib olla pikaldane. Kasvajad võivad olla kas healoomulised ehk küpsed (diferentseerunud rakkudest), mitteküpsed (emrüonaalset tüüpi rakud) või esineb anaplaasia, mille korral diferentseerunud rakkudest saavad mittediferentseerunud. Eristatakse mitmeid ajukasvajate liike. Neist tavalisemad on glioomid, oligodendroglioomid, ependümoomid, medulloblastoomid, astrotsütoomid, neurinoomid ning meningioomid. Kõige levinum vorm on glioom, mis moodustab kõigist ajukasvajaist umbes poole. Nii healoomuline kui ka halvaloomuline kasvaja kujutab inimesele peaaegu alati suurt ohtu, kuna iga peaajukasvaja avaldab oma paiknemise tõttu koljuõõnes rõhku ajukoele. Ajukasvajaid esineb igas vanuses inimestel, kuid sagedasemad juhud on varases lapseeas ja keskeast edasi. Täiskasanutel kasvajaid viis korda enam kui lastel. Primaarsed ajukasvajad on oma alguse
annaabi.ee 
