Leostunud mullad on suure veehoide- ja produktsioonivõimega, ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,54%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Üks Eesti parimaid muldi. Leetjaid ja leostunud muldi on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis. Soomullad Mullad, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madalsoomuld tekib gleimuldadest või rohketoiteliste veekogude põhjast kinnikasvamisel, rabamullad aga leet-gleimuldadest või vähetoiteliste veekogude pinnalt kinnikasvamisel. Siirdesoomuld on lühiaegne vaheaste madalsoomuldade toitelisuse halvenemisest juhtuval rabastumisel
Antud põllumassiivi on kõige mõistlikum kasutada kultuurrohumaana, korraliku kuivendamisega saab ka kasvatada kartulit, rukki ja odrast. Tegemist on halvasti haritava maaga. Metsastamisel on domineerivaks on sookask ja sanglepp, harvem mänd ning kuivenduse korral ka kuusk. BONITEET Go1; M' - perspektiivne boniteet 44 lähtehindepunkti Go perspektiivne boniteet 48/49 lähtehindepunkti M' - boniteet 53 lähtehindepunkti M'' - boniteet 53 lähtehindepunkti MULLA OSATÄHTSUS EESTIS Gleimuldadest on kõige enam levinud leostunud gleimullad, mis moodustavad umbes poole kõikidest gleimuldadest. Viljakad mullad asuvad Järvamaal, valdavalt ka Viru-, jõgeva- ja Raplamaal. Soomuldi leidub kõikjal Eestis, kõige enam Lääne-Eestis, Peipsiärrsel madalikul, Vahe-Eestis ja alutagusel. KASUTATUD MATERJALID Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Astover A., Kõlli R., Roostalu H., Reintam E., Leedu E., Mullateadus. 2012. Eesti maaülikool
kõlvikutel, vaid ka metsamaadel (Eesti mullastik 2011). 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Gleistunud leetjad mullad moodustavad kogu maafondist 7,3%, metsamaadel 3,1% ja 12,0% haritavatel maadel (Eesti mullastik 2011). Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurema osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses (Mullateadus 2012). Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17% põllumaast (Penu 2006). Gleimuldadest suurima levikuga on leostunud gleimullad, moodustades ligikaudu poole kõigist gleimuldadest (Mullateadus 2012). Ka leetjate gleimuldade osakaal on suur: nad moodustavad ligikaudu 1/3 kõigist gleimuldadest. Nende suurimad levikualad on Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik 2. Muldade väliuurimine. 2013
alates teraviljast kuni kartuli või kapsani. Metsa kasvatamise seisukohast ei oleks otstarbekas ilma kuivendamata midagi istutada kuid kui on kuivendus tehtud, võiks istutada pigem puuliike, mis nõuavad rohkem toitaineid ega pelga niiskust. Lupjamist vaatlusalune põllumassiiv ilmselt ei vaja kuna tegemist on pigem karbonaatsete muldadega ja seega ei ole põhjust muldade hapestumist karta. Muldade levik Leostunud gleimuld ligi pooled kõigist gleimuldadest. Esinevad praktiliselt kõikjal üle Eesti Leostunud muld hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Madalsoomuld moodustavad 13,8% Eesti muldkattest ja 59% turvasmuldadest, enim levivad Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalikel, Võrtsjärve ja Valga nõgudes, Peipsi-äärsetel madalikel ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevatel madalamatel aladel.
lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%. Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4% - kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed. a) Paepealsed gleimullad Gkh b) Rähksed gleimullad Gk Leostunud gleimullad Go ja Leetjad gleimullad GI gleipruunmullad, gleimuldadest kõige paremad, omavad kõrget perspektiivset viljakust haritavate maadena. Eestis 843000 ha (21,2%), harit. maadena 163000 ha e. 15,5% Kahkjad (näivleetunud) gleimullad LPG - kahekihilisel karbonaadivaesel lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet); - alumise lähtekivimi ülaosas selged sügavad väljasopistused; - alaliselt liigniisked mullad, lähtekivim vähem gleistunud; - profiil eluvio-akumulatiivne - O-AO-BfG-EG-BtG-C2g Põllumajanduses ei kasutata.
Antud mulla huumusesisaldused erinevused jäid 3% kuni 4% vahele. Kõige suuremad huumusesisaldused jäid lääne ning loode suunas. Sealne pinnas oli hästi kergelt kõrgemal kui ülejäänud kaevete kohad. Gleimuldade ülesharimisel moodustub eutroofne toorhuumuslik horisont, mille orgaanilise aine huumusesisaldus on 7,0- 8,0%. Kaeveks võetud koha huumusesisaldus jäi aga 3-4% vahele, kuna seda ala pole üles haritud. Karbonaatsetest gleimuldadest moodustavad põhiosa rähksed gleimullad. Kõrgematel aladel kaasnevad nendega gleistunud rähksed ja paepealsed mullad ning madalamatel aladel küllastunud turvastunud ja madalsoomullad (Raimo Kõlli, 2012). Antud muld oli sammuti kõrgemal alal ( pandivere kõrgustikul ), ning tegemist oli rähkse gleimullaga. Sügavamal rähksel gleimullal jääb boniteet 40-45 hindepunktini. (Raimo 13 Kõlli, 2012)
takistab puujuurte sügavamale tungimist. Sealt võib siseneda põhjavette nii leetumisel tekkinud sadenemata metallorgaanilisi ühendeid kui ka õhust või inimtegevusest pärinevaid aineid. Põhjavesi ei ole gleistunud leede-, leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldade alal peaaegu üldse kaitstud. Liivadel olevad leetunud gleimullad (Lääne- ja Vahe-Eestis, Hiiumaal, Peipsi ääres ja mujal) erinevad leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldadest ainult huumushorisondi olemasolu poolest. Keemilised saasteained satuvad hõlpsasti põhjavette. Mõnevõrra paremad on moreensel lähtekivimil paiknevad leetunud gleimullad, kuid neid on Eestis väga vähe. Leostunud ja leetjad gleimullad on pidevalt liigniisked savistunud horisondiga mullad, paiknevad karbonaatsetel moreenidel ja neid õhukeselt katvatel keskmise ja raske lõimisega veesetetel Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis. Nende võimalik viljakus säilib suhteliselt hästi ka
annaabi.ee 
