Kog k°_2ls_2/v_2ls_3 21 - 1.402621 19,22 KI(g) v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 25 - 0.38221 5,24 Kokku 7,296077 100 3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust Kõige rohkem on sellel põllul leostunud gleimulda (Go). Leostunud gleimuld on tekkinud karbonaatsele lähtekivimile. Kihisemine 30 kuni 60 cm sügavuselt. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog
Kasvatatakse lambaid ja munakanu ning toodetakse liha. 6. PRIA 2015 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 2,06 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 28% 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad Gleistunud kahkjas leetunud muld – LPg ja Kahkjas leetunud gleimuld - LPG. Vähem on kahkjat leetunud muld – LP, Leostunud ja leetjat gleimulda – Go ja GI. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik Mul Mulla Lõimis Lõimis Huumushori Pindala( Muldade d nimetus 2 sondi ha) % tüsedus LP Kahkjas leetunud v°_1sl40/v°_1ls_ v°_1ls 20-25 4,1000ha 55,86% G MULD 1 _1 130239
Need mullad on väga toiteelemendirikkad. Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest. Õhkese turbaga madalsoomuldadel lisandub profiili ka tugevasti gleistunud mineraalne lähtekivim või lausaline gleihorisont (T3-CG, T2-T3-G jt). Kujunemine: Peaaegu kõik väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad on kujunenud mineraalmaa, peamiselt glei- ja turvastunud mulla edasise soostumise tagajärjel. HINNANG KASUTUSSOBIVUSELE Leostunud gleimulda kultuurimaaks kasutamiseks tuleb maa-ala korralikult kuivendada kuna on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud gleimullad on head põllumaad, ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Kergema lõimise korral sobib kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartuli, rukki ja odra kasvatamiseks ning nisule ei sobi üldse. Mulla viljakust ja vähendavad rasked põllutöömasinad
Metsa vanus oli üle 100 aasta. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bg. Määratud muld oli Lk'g ehk gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld, sest sest see oli kujunenud kamardumise ja leetumise koosmõjul ning tegemist oli ajutiselt liigniiske mullaga, milles oli hästi näha roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp on jänesekapsa-naadi. Huumusprofiil oli niiske moder. Maksustamise hind: 5379 EEK hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. I puurindes oli mänd, II rindes oli kask. Rohurindes metsosi ja jänesekapsas. Leitud mullaprofiil oli AO-G. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld. Kasvukohatüüp oli angervaksa-osja-tarna. Huumusprofiil märg metsamull
vastutav Aet Konts. Hoone asub Hiiumaal, Käina vallas, Männamaal. Kasvatatakse lambaid ja veiseid ning toodetakse liha ja piima. 6. PRIA 2010 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 3,51 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 90,93 %. 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad rähkne gleimuld ja gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. Vähem on leetjat gleimulda. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik 2 Muld/Näitaja Gk,Go Lk(I)g Gk Gl Mulla osakaal Gk – 70 % 100 % 100 % 100 % Go – 30 %
(pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim gleihorisondiga. Šifrid, lõimisevalemid ja muude tähiste seletused Sifrid, ehk mulla tähise nimetused: 1. KIg – tähistab gleistunud leetjas mulda. 2. KI – tähistab leetjas mulda. 3. Go – tähistab leostunud gleimulda. Lõimise valemid: 1. KIg: v°_1sl30-50/v°_1ls_120-40/v_1ls_1(70-80). – Nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht tüsedusega 30-50 cm. Järgneb nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 120-40 cm. Lõpuks nõrgalt veeriseline kerge liivsavi kiht, mis võib ulatuda 70-80 cm-ni. 2. KI: v°_1ls_170-85/v_1ls_2. – Nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 170-85 cm
koostisega heintaimede segu. Rohumaana kasutamisel ei vaja need mullad üldjuhul kuivendamist ja kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastumise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas
liikunud järgmise sammu oluliste mullaga seonduvate probleemide nagu erosiooni, viljaka põllu- ja metsakao vähendamine lahedamiseks. Leetjate muldade puhul peaks tähelepanu pöörama huumuse ja toitainete sisaldusele, seda aitab tasakaalus hoida heintaimedega külvikordi kasutades. Nõrgalt erodeeritud rähkmuldade kasutamine põllumaadena on raskendatud, sest huumusesisaldus on ebaühtlane. Erosiooniprobleemi aitab lahendada mullaharimise minimeerimine. Rähkset gleimulda saab kasutada nii metsa kui heintaimede kavatamiseks ning see ei vaja eelnevat kuivendamist. 28 Kokkuvõte Kõik eluks vajalik saab alguse mullast, kuid mulla ressurssidega ei saa ümber käia hoolimatult, sest muld on taastumatu loodusvara. Seepärast on ülioluline mulda mõtestatult kasutada ning luua Eestis mullakaitse seadus, sh oli ka üks uuritavatest muldadest selline, mis vajaks kaitset.
annaabi.ee 
