Oswald Külpe lõpetas 1886 TÜ ajaloolasena. · Esimese eestlasena, kes professionaalsel tasemel tegeles p-ga oli Teichmülleri õpilane Rudolf Kallas, kelle "Mäluõpetuse süsteem" ("System der Gedächtnislehre", 1897) vaatleb eesti regilaulu mnemotehnilisest vaatekohast. -1- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Rahvusvahelise tuntuse omandas Karl Girgensohni rajatud Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis tegeles usulise kogemuse eksperimentaalse uurimisega. Girgensohni töö jätkajaks kujunes Werner Gruehn. · P. arengule avaldas märkimisväärset mõju Jakob Johann von Uexkülli programmiline artikkel (avaldati 1899, selle kaasautorid olid T. Baer ja A. Bethe), mis pani aluse biheivioristlikule uurimissuunale psühholoogias.
nt tunnused: minu usukogemuses on rohkem küsimusi kui vastuseid. Öeldakse et see on kõige edasiviivam orientatsioon, teised ütlevad et sen haigus (inimene saagu küpseks) leina tõttu võib tekkida kahtlus usus, nt palvetad inimese elu nimel kuid siiski võetakse ära. Kui tahad elus kuskile välja jõuda, ümbritse ennast targemate inimestega, suhelge tarkade inimestega. KoKku viis orientatsiooni, üks on küsiv. 8. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad nendest, on kujutlused ja tahe. Primaarsed komponendid on usulise kogemuse jaoks määrava tähendusega. Intuitiivne mõtlemine tähendab loovkogemuse sarnast elamust, milles adutakse jumalikku tegelikkust. Intuitsioon oli Girgensohni arvates tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub
usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina- funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usulise kogemise mudel ja selle elemendid.
organiseerumine. Liikumine saab püsima jääda siis, kui ta organiseerub, kujundab välja juhtimisstruktuuri, leiab väljundi ühiskonda, loob oma allorganisatsioonid, palkab põhiajaga töötajad ja korraldab oma hariduselu. 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond: tegutses Tartus 20 saj kolme esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = ,,konkreetse silmapilgu hingefotograafia". Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet.
rahuldamiseks. See võib olla ka kindlustunde saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutus. 3) Küsiv lõplik tõde on saavutamata, kuid on avatud muudatustele ja muutumisele. Samuti on küsija valmis enesekriitiliseks suhtumiseks, tunnetades eksistentsiaalsete küsimuste. Siinkohas tunnetatakse kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. 9. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Lasi lugeda inimestel tekste, mis olid vähetuntud usulisi tekste. Peale lugemist pidid kirjeldama on tundeid ja läbielamisi. Analüüs hõlmas kolme suurt kategooriat tunded (meeldivad ja ebameeldivad, kehalised aistingud ja intuitsioon), kujutlused (vaimusilmis toimuv) ja tahe. Esmased komponendid on intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarsed komponendid on kujutlus ja tahe. Kaks viimast on usulise kogemuse jaoks määratleva tähendusega.
juhuslikud ja valivad. Hiljem arendati sisemise/välimise orientatsiooni konseptsiooni edasi- lisati küsiv ehk otsiv usuline orientatsioon- see väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises. Otsija, keda vahel on nim. ka küsijaks, lähtub veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu. Otsija tunnetab kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. Seejuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele. 8) Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Üldistades kogutud andmeid, jõudis Girgensohn usulise kogemuse struktuuri kirjeldamiseni. Tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad nendest, on kujutlused ja tahe. Primaarsed komponendid on usulise kogemuse jaoks määrava tähendusega. Intuitiivne mõtlemine tähendab loovkogemuse sarnast elamust, milles adutakse jumalikku tegelikkust
harilik skorpionsammal) Samblasoometsad Siirdesoo kasvukohatüüp e. siirdesoometsad (pilliroog, sookastik, sinihelmikas, harilik tarn, niitjas tarn, pudeltarn, pikk tarn, õievähene tarn, alsstarn, konnaosi, harilik soosõnajalg, soopihl, püstkastik, tupp-villpea, alpi jänesvill, rabamurakas, sookail, küüvits, harilik jõhvikas, sinikas, madal kask, vaevakask, lapi paju, girgensohni turbasammal, nõgusalehine turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, harilik ja rabakarusammal) Raba kasvukohatüüp e. rabametsad (sookail, kanarbik, sinikas, hanevits, küüvits, kukemari, vaevakask, harilik jõhvikas, pohl, väike jõhvikas, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas, ümaralehine huulhein, rabakas, pruun turbasammal, punane turbasammal, balti turbasammal, lillakas turbasammal, õrn turbasammal, raba-karusammal, harilik karusammal, palusammal, laanik)
annaabi.ee 
