Järvamaa keskus, kaubaasula 1291. a linnaõigused Ordumeister Halt Linna nimi tuleneb ilmselt linnuse ehitamisel kasutatud paekivist Saksakeelne nimi: Wissenstein ehk valge kivi Eestikeelne esialgne nimetus: Paede nüüd Paide Click icon to add picture Click icon to add picture Paide keskajal Paide keskajal Vähe kirjalikke allikaid Haigemaja ja gildimaja Arheoloogilised kaevamised ainult Tegelikult: alla 1000 inimese, ordulinnuse alal mõnikümmend maja, ainult üks kirik, haige ja gildimaja kohta andmeid pole August Wilhelm Hupel väitis, et Raad puudus, linna juhtis linnafoogt. 1300. a oli Paides: Kodanikke esindasid bürgermeistrid 360 hoonet 3 kirikut
sellest gilditoas korratused, siis maksab ta trahvi ühe lesika mett. Sellest ei jäeta pennigi maha. 19. Kui laud kaetud, ei tohi sinna keegi oma karikat panna, trahv üks öör pennides. 20. Keegi ei tohi istekohta enese kätte kiskuda nende keskel, kes meie juures joovad; trahv pool veeringut. 21. Valab keegi ( õlut ) nii palju maha, et ta seda ühe jalaga katta ei suuda, maksab trahvi ühe ööri pennides. 22. Kes oma hobuse gildimaja eeskotta laseb tuua, seda trahvitakse poole veeringuga. 23. Kes gildi koosolekust ei saa osa võtta ega suuda tõendada, et tal selleks vabandavad põhjused olnud, aga siiski ei taha oma ( liikme ) õigusi kaotada, maksab ühe ööri trahvi. 24. Kes gildivendadest jääb õhtusele jumalateenistusele suurte pühade eel ilmumata, maksab trahvi ühe ööri; samuti
Ajalugu e-õppepäev 1. Miks õnnestus Russowi kirjelduste põhjal venelastel Narva linna vallutamine? Ühest majast algas Narvas tulekahju, mis kogu linna maha põletas. Selle segaduse kastuas venelane ära ja vallutas Narva. 2. Miks lammutasid venelased Rakvere vallutamise järel seal erinevaid kivihooneid, näiteks gildimaja või mungakloostri kiriku? Nad ehitasid kaitserajatisi ja vajasid selleks kive ja palke. 3. Mida heidab Russow ette Rakvere inimeste igapäevastele elukommetele? Hea elu oli muutnud rakverelased hooletuks. Iga päev käis ainult pidu. Kirikus ei käidud. Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. 4. Mida heidab Russow ette tartlastele seoses Tartu vallutamisega? Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. Kuigi oli suurtükivägi ja suurtükid, ei olnud rajatud valle või torne, kus
• Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis • Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga • Aruanded Lübeckisse • Hansa ja Novgorodi läbirääkimised (saksa ja vene keel) • Kaupade ladestamiskoht • 12 emailmaalinguga peekri killud ELU LINNAS. LINNAKULTUUR • Seotud maaga (koduloomad, põllumaad, aiad) • Sõltus ametialasest tegevusest • Keskpunkt turg (kauplemine, külalised, pidustused) • Vaimse elu keskus kogudusekirik • Gildimaja, seegimaja, koolimaja • Erinev päritolu (saksa kaupmehed) • Tallinnas ja Tartus rohkem eestlasi kui sakslasi • Ühingud ja vennaskonnad + - Turvalisem (kaitseehitised) Heakorraprobleemid (jäätmed, raske korrastada) Ehitised käe-jala juures Majad tihedalt, vähe ruumi Koolid - haridus nii sakslastele kui Haiguste levik mittesakslastele
KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd
Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi; Van Thienen Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.) Hispaania: levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis-gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi) SKULPTUUR: antiigi näited; võeti üle realistlik lähenemine; rõhutati realismi ilusamat poolt; Itaalia: üleminek gootikast vara-reness
a. Hans Laipman) Sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli nagu esimene teednäitav valguskiir,
(kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli
Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli nagu esimene teednäitav valguskiir,
Ants neidsamu Paiba talu külastavaid maamehi söega valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Põhjendatult võiks toa kodust rehetuba noore Antsu esimeseks kunstikooliks pidada. Ema Leenu oli hakkaja, toimekas, alati kõigest huvitatud, abivalmis, osavõtlik ja rõõmsameelne naine. Just temalt olevat Ants saanud oma vaimukuse ja kunstimeele. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta oma senised katsetused kokku korjas ja nendega kubermangugümnaasiumi joonistus- õpetaja, Düsseldorfist Tallinna tulnud Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima läks. Sprengel leidis nendes katsetustes midagi olevat ja ei pidanud ülearuseks õhutada tundmatut algajat kunsti alal edasi õppima. See oli
aastast. Renessanssfassaad kajastab eelkõige selle autori A. Passeri kodumaa hollandi eeskujusid. 1834. aastal sai hoone 66 Maiste, J., (1995) Mustpeade maja, Tallinn; Kunst tänapäevase kolme piduliku aknaavaga liigendatud allkorruse ja Pikk tänav 24 hoonega ühtse krohvrustika. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus, kuid 18. sajandi teisel poolel laiendati maja mõõtmeid hoovil olnud aitade ümberehitamisega ning 1806. aastal omandatud naaberhoone, Oleviste gildimaja eeskojaga, mille fassadil on säilinud eelmiste omanike vapid 1749. aastast. Oleviste gildi saali juurdeostule 1919. aastal järgnenud sisemise ümberkujundusega sai Mustpeade klubi juurde mitmed uuelimelised ruumid näiteks raamatukogu, maaligalerii, keegli- ja piljardisaalid, kuid ruumide senised kapitaalseintega määratud mõõtmed säilitati. Tänu 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega
Seda enesele heaks eeskujuks arvates valmistas ka jun- 370 kur Hans end teist korda pruudi magusale suule tormi jooksma, aga Agnes libises tema nõu märgates isa käte vahelt välja ja tõttas trepist üles. Järgmine päev oli pulmade ettevalmistamise päev. Vanaaegsel viisil ja vanaaegse toredusega pidid pulmad peetud saama -- see oli Mönnikhuseni kõikumatu tahtmine. Piduliste arv oli linnas veel palju suurem kui Kuimetsas, sest linn kubises mõisnikkudest. Vaevalt suutis linna suur gildimaja kõiki kutsutud võõraid mahutada. Rüütlid, nende naised ja hobused olid toredasti ehitud, olgu küll, et ehted enamasti põlatud kodanike käest laenatud olid. Vaesuse tunne ei seganud kellegi pidurõõmu: kuulus liivi kergemeel ajas viimast korda õisi. Viin ja õlu peletasid mured kaugele, mehed hooplesid ja trallitasid, naised peksid keelt ja heitsid võrkusid välja nagu kõige sügavama rahu ajal. Kõigist
annaabi.ee 
