kass sildiga "Riga cat". Turistidele meeldib väga koos kiisuga pildistada. Läti pealinna mitteametlikuks sümboliks peetakse juba ammu "kassimaja", mis asub Liivi väljakul, Suurgildi maja vastas. Selle hoone katust kaunistavad kaks musta kassi, kes on seljad küüru tõmmanud. Kõutside täpsem sünnilugu on aegade hämarusse hajunud, kuid ühe versiooni järgi soovinud üks läti ärimees pääseda linna gildi, kuid teda polevat vastu võetud. Sellest hoolimata ehitanud ta gildihoone naabrusesse seal tänaseni seisva kollase maja ja pani kummagi torni otsa kassi. Aga kui praegu seisavad kassid gildihoone poole peaga, siis algselt sihtinud nad auväärt hoonet taguotsaga. Püha Peetri kiriku juures võib näha vendade Grimmide tuntud muinasjutust "Bremeni linna moosekandid" inspireeritud skulptuure. Selle kvarteti koosseisus on muidugi ka kass. Räägitakse, et kui neid loomi hõõruda, siis täituvad kõik sinu soovid.
Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Säilinud on ka teise, Oleviste gildi tähtvõlvidega saal.
Raekojal oli ka tornis mehaaniline kell. See oli linna suurim uhkus. Märkamatta ei saanud ka jätta värskelt ehitatud avalikke käimlaid. Raehärra arvates tasus see ära, sest kõigil oli juba sellest haisust villand saanud mis tänavale pillutud rämpsust tekkis. Raekoja platsil asus ka kaev mida külastasid paljud bürgerid, et vett saada. Kõigil oli kiire. Edasi valis Ulritch suvalise tee ja hakkas seda mööda jalutama. Keset tänavat oli kaupmeeste gildihoone. Sealt liikusid kaupmehed nii sisse kui välja. Osad liikusid turuplatsi poole, mõned arvatavasti kodudesse või poodidesse ja osad sadamasse, et laevaga minna eksootilistelt maadelt kaupa tooma. Mõne kõndimise pärast jõudis raehärra juudikvartalini. See oli täielikult müüriga ümbritsetud. Seal oli palju juute kes liikusid ringi juudikübarad peas ja kollased ringid rõivastel. Ka juudikvartalis oli näha kuidas juudid elatasid ennast käsitöö ja kaubandusega
hakati ehitama juba 13. Sajandi lõpus, kuid praeguse kuju sai alles 15. Sajandi alguses. Siis ehitati idaviilule 8-tahuline torn ja II korruse laiendamisel toetati uus välissein lahtisele võlvkaaristule, mis teeb raekoja väga eriliseks ja pisut lõunamaiseks. 1410 (15. Sajandi alguses) ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Praegu teravkaarelised aknad said oma kuju 19.sajandil. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Hoone esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutatavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid jms maaliti tihti värviliseks
Whistleri koht kunstiajaloos on rohkem Jaapani sidumine esteetilise liikumisega kui tema puhtkunstiline looming. Whistler kinnitas, et tema maalid on "joone, vormi ja värvi õige asetus"st, puhtalt esteetilised visuaalsed, dekoratiivsed objektid ilma jutustava sisuta. Edward William Godwin (18331886) oli arhitekt-disainer, kelle karjäär algas kooskõlas Ruskini gootika vaimustusega. Tema kuusaim ehitis oli 1861.a. valminud Northamptoni Gildihoone. Lähem tutvus Whistleriga 1863 ning ühine jaapani-vaimustus kujundasid Godwinist ühe Aesthetic Movement järjekindlama esindaja. Oli dandy, koos Whistleriga olid paljude Londoni klubide tuntud liikmed. Christopher Dresser oli disainer ja disainist kirjutaja. Hariduselt botaanik, avaldas 1857 seeria illustreeritud artikleid taimede kasutamisest kunstis. Oli seotud ka Art&Crafts Movement´i ja Aesthetic Movement´ tegevusega.Kujundas tapeete,
omases laadis. Püha Kanuti gildi kuulusid need tsunftid, mida peeti parimateks ja üllasteks; peamiselt olid seal saksa meisrid. Kanuti gildi hiigelaeg saabus alles 16. sajandil. Kanuti gild suleti 1920. aastal. 1326. aastal oli gildil üks maja, 1406. aastal osteti ka naabermaja. Uue maja asemele ehitati 1470-ndatel aastatel gildisaal, mis jäi praeguse hoone keskosa kohale. 1800. aastal osteti kolmas maja. Nii tekkis Pikale tänavale kolme viiluga gildihoone, mis aastatel 1863-1864 inglise gootikast lähtuvas nn. tjuudorstiilis ümber ehitati. Hoone kolmeosaline fassaad säilis ka ümberehitustega. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Suurgildi hoone (Pikk 17) Suurgildi pikk sadulkatusega ühekorruseline hoone ehitati aastatel 1407-1417, paikneb Pika ja Laia tänava vahel peafassaadiga Pika tänava poole. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi
Foto: Mustpeade Maja kaubaluugid ja valgusavad, säilinud on 18. saj omanike vappidega raidtahvlid. Hoone alumine korrus on kujundatud teda Mustpeade majaga ühendava krohvrustikaga, algne sissepääsuportaal pole säilinud. 10 14 Mustpeade maja sisehoov. Foto: Tallinna Filharmoonia 17 Mustpeade maja ja Oleviste gildihoone põhiplaanid. Allikas: MKM 9 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 10 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 9 Barokk Katariina kirik Pärnu Suurmärter Katariina kirik ehk Jekateriina kirik asub Pärnus, aadressil Vee 8. Tänapäeval tegutseb seal Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu vene kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud alati õigeusu kirik. 2014
vähe,sest keskajale oli individualism võõras.Majad olid praktilised ja asjalikud.Kui maja ukseni viis trepp siis seisid seal sageli etikukivid-millel oli omaniku nimi või vpp või majamärk.Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad.Elamu tähtsaim ruum oli koda-võõrastetuba/tööruum kaupmehele/köök/söögituba/nurgas lahtine kolle.Keskaegne kuulus ühiskondlik hoone-raekoda.15 saj alguses ehitati ka suurkaupmeesteühingu Suur gildi hoone.Tähelepanuväärsed on gildihoone uksed. Iga ajastu on endast jätnud jälje Tallinna vanalinna,eriti palju on pärandanud hilsikeskaeg.Nii üldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini kui ükski teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Kujutaval kunstil oli teistsugune roll kui tänapäeval.Neid valmistati selleks,et jagada inimestele usu-ja moraaliõpetust.Piltide ja kujudega austati ristiusule tätsaid isikuid ja sündmusi
asjalikud. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli ka nn etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki vms. dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. Raekoda hakati ehitama juba 13. saj lõpus, kuid praeguse kuju sai see 15. saj alguses, siis ehitati selle idaviilule 8-tahuline torn. 15. saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. 13.Keskaegne kujutav kunst Eestis. Notke, Rhode Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulik oli, et 13. saj vallutuste järel tulid esimesed kunstimeistrid kõik välismaalt. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15
annaabi.ee 
