Teaduslik juhtimine (Freder ick Taylor, Henr y Ford, Henr y Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) Juhendaja: Mare Kurvits Koostajaj: Irina Flotova JU-1-Q-E-joh Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise ,,koolkond"- on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi
ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid Töötajaid tuleb valida, et nende oskused ja võimed vastaksid töö nõuetele Töötajaid tuleb treenida, et nende oskused vastaksid standarditele
KODUTÖÖ 2 Teadlaskarjääri tehes puutusid kirjanikud kokku järgmiste raskustega (Tekstid pärinevad Julie Des Jardins'i raamatust The Madame Curie Complex): 1. Kuna tekstis nimetatud teadlased Marie Curie, Lillian Gilbreth, Maria Goeppert Mayer ning Rosalind Franklin on elanud ajal, mil toimus II Maailmasõda, võib lugeda nende teadlasekarjääri arengut keeruliseks. Sõja ajal puudusid vajalikud kommunikatsioonivahendid ning ei olnud võimalik teha efektiivset teadusalast tööd. Sõda mõjutas kindlasti väga mitmel moel teadlaste arengut. 2. Tollasel ajastul puudusid naistel võimalused hariduseks. Põhjuseks võib lugeda
, . · : , , , .. · , , , , , . ( ) , , . . : , .. , ( ) , , , .. . «» , . , ( , , ..) ( , .) Taylor, F. (1911) The Principles of Scientific Management, New York . (1990) . .: . (1999) : , , .289 -294 Gilbreth, F. (1911) Motion Study, New York : : : «» , : , 1. (, , ) 2. , 3. 4. ( ) 5. ( , ) 6. 1. , , 2. () 3. 1. 2. 3. () 4. Weber, M. (1947) The Theory of Social and Economic Organizations, ed.A.M.Henderson and Talcott Parsosns, New York, p. 328-337 , ( ). , ()
I I - tOo L ~ - kaubad - kapital - teenused - en ergta -m aterjal -In fo Tootlikkus 0 J Juhtimise teaduslik organiseerimine (Taylor, Emerson) Konveiertootmine (Ford) Tootmispsiihholoogia (Gilbreth, Mayo) Lineaarplaneerimine ja vorkmudelid Kvaliteedi statistiline kontroll Arvutid TQM, JIT, ISO Strateegia mudelid ja piirangute teooria (Goldratt) Internet, Outsourcing Edasised mojurid Maailmaturg ja globaliseerumine Strateegiline juhtimine Paindlikkus UQM Tipptehnoloogiad Inimkapital Okoloogia MAJANDlJSMATEMAATILISE iVlODELLEERliVlISE ETAPID JA NENDE OMAVAHELISED SEOSED
valis hoolikalt välja oma mehe selle töö jaoks ja õpetas talle õiged tehnikad kuidas kanda, kuidas laadida. Tulemused olid muljetavaldavad. Kui enne eksperimenti malmkangide kandja suutis kanda laost raudtee vagunisse keskmiselt 12 tonni päevas, siis peale eksperimenti 48 tonni. Taylorit kritiseeritakse, sest tema juhtimisprintsiibid jätavad tähelepanuta sotsiaalsed väärtused ning töö võib muutuda veelgi monotoonsemaks ning vähem oskusi nõudvaks. FRANK BUNKER GILBRETH (18681924) JA LILLIAN MOLLER GILBRETH (18781972) Abielupaar Frank ja Lilian Gilbreth töötasid töö lihtsustamise kallal. Nad uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat , et parandada töökohtade efektiivsust. Nooruses oli Frank müürsepp. Frank leidis, et müürsepad teevad palju ülearuseid liigutusi ning tegevuse parema läbimõtlemise tulemusena vähendas ta liigutuste arvu näiteks kivi müüri panekul 18lt 5le ja 1/5le. Tööviljakus tõusis 200%
Väikeettevõtted kuni 49 < 10 miljonit Keskmised ettevõtted 50 kuni 249 50 miljonit/ 43 miljonit Suured ettevõtted üle 250 Klassikaline koolkond - 1.Teaduslik juhtimine: Frederick Taylor (1856-1915) – Frank Gilbreth (1868-1924) – Henry Gantt (1861-1919) 2. Administratiivkoolkond: - Henri Fayol (1841-1925), - Luther Gulick (1892-1992), - Max Weber (1864-1920) Taylor ja teaduslik juhtimine – tunnusjooned. Eesmärk: leida maksimaalselt efektiivne töö tegemise viis, tõsta organisatsiooni efektiivsust tööviljakuse kasvu kaudu Leida “The One Best Way” töö tegemiseks: Töö analüüs = mõõtmine (sh planeerimine,
eristamine sotsiaalete vajaduste tulemina Organisatsioonide tunnused Kõigile organisatsioonidele iseloomulikud tunnused: Vertikaalne struktuur (astmelisus) Horisontaalne struktuur (hargnevus) Juhtimisulatus Formaliseeritus (reeglite hulk) Tsentraliseeritus (otsuste tegemise viis) Bürokraatia Klassikaline koolkond Viljelesid majandusorganisatsioonide juhid (alusepanija F. Taylor, 1911, F. Ja L. Gilbreth. H. Gantt) Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil. Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Tööjaotus – kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud
2.4). Kaardilt on võimalik visuaalselt näha, millal mingi tööülesanne peab toimuma. Nimetatud meetodit kasutatakse ka tänapäeval, näiteks tootmise plaanimisel ja kontrollimisel, projektijuhtimisel jm 50. Tööd (operatsioonid) 1 2 3 4 5 6 7 8 Ajaühik (tunnid, päevad) Joonis 2.4. Gantti kaart Frank ja Lillian Gilbreth tegelesid peamiselt tööliigutuste optimeerimise ja tööviljakuse tõstmise küsimustega. Gilbrethid jätkasid tööprotsessi elementide tundmaõppimist, võttes kasutusele mikrokronomeetri koos kaameraga, mis võimaldas täpselt määratleda, missuguseid liigutusi ja millises järjekorras tuleb teha ja palju selleks kulub aega. Filmi aeglase kerimise ja stoppkaadrite abil eristasid nad käelaba põhiliigutusi. Frank Gilbreth arendas selle põhjal välja oma 18 tööelemendi klassifikatsiooni
See tähendab protsesside efektiivsemaks muutmist, mille tulemusena väheneksid investeeringud ja suureneks tootlikkus. Tüüpiline käsitlus organisatsioonilisest efektiivsusest tähendab ettevõtte jaotamist koostiselementideks, iga protsessi eraldi uurimist ja nende alade leidmist, mida saab muuta paremaks. Sellise käsitlusega tulid välja teadusliku juhtimise juhtfiguurid, nagu Frederick Winslow Taylor ja Frank ja Lillian Gilbreth. Taylor töötas esmalt välja mõiste ajauuring (inglise k. time study), mis tähendas, et kõigepealt mõõdeti kiirust, millega töölised oma ülesande täitsid ja siis kujundati iga konkreetne tööülesanne ümber niimoodi, et seda oleks võimalik veel kiiremini täita (Morgen Witzel ajakirjas Director, 2014). USA naftatoodang on jäänud pidama kümmekond aasta tagasi ja selle EROI kahaneb pidevalt. 1930. aastal oli see 100-1, see tähendab, et tuli kulutada barrel naftat, et saada
annaabi.ee 
