Kontakti vältimise viisid Canes, M.; Trier-Rosner, L.; Rosner, J. 1987. Peeling the Onion. Toronto. Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival,
nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Kontakti vältimise viisid Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S Introjektsioon – (ehk “peab”id ja “ei tohi”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena
teisi, võib oma käitumisega nii ennast kui ta teisi kahjustada. Indiviidi suhtumine oma tulevikku : JULIAN ROTTER: "kontrollkeskme teooria": Interaalne isiksus (see mis saab sõltub ainult minust, seda tekket toetab M+ maailmapilt)/ Eksteraalne isiksus (kõik on ettemääratud, sõltub teisest, juhusest) autoritaarne ühiskond, kuna ei saa midagi valida. Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab 'ideaalmina' kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast sageli väga manipuleerival,
andma kiputakse. Teadlikus kontaktis teiste inimeste ja keskkonnaga suurenevad võimalused kvaliteetsete suhete tekkeks ja ollakse võimeline avastama uusi, loovaid lahendusi oma heaolu suurendamiseks. Psühhoteraapia kõige olulisem osa on kliendi ja terapeudi suhe. Suhe sünnib kontaktist- inimese olemusel on tähendus vaid suhtes teistega. Läbi kontakti inimene kasvab ja kujundab oma identiteedi. Kontaktis tajutakse ka piiri selle vahel, mis olen mina ja kus lõpeb see, mis olen mina. Gestaltteraapias on klient ja terapeut dialoogis ja arutlevad selle üle, kuidas kumbki hetkeolukorda näeb. Erinevused neis nägemustes on aluseks eksperimentidele ja arutelule. Teraapia eesmärgiks on, et klient saaks aru, mida ta hetkel teeb ja kuidas ta seda teeb ning kuidas ta saab end muuta ja samas õppida aktsepteerima ja hindama seda, milline ta on. Gestaltterapeudi tööpõhimõtteks on pigem dialoogi alustamine kui patsiendi suunamine mõne terapeutilise eesmärgi suunas
1970. aastal kui ta sureb, siis on ta just Kanadasse reisinud, et sinna uus instituut rajada. Gestaltteraapiat on teoreetiliselt raske seletada, kuna see on praktiline õpetus. See liikumine sai alguse kui individuaalteraapia üks inimene oli terapeut, kuid üsna kiiresti see asnedus grupiteraapiaga. Tänapäeval kasutatakse gestaltteraapia puhul grupiteraapiat. Kui erinevates töögruppides on tihtipeale enamik grupiliikmeid korraga tegevusega haaratud. Kuid gestaltteraapias on nii, te tähelepanu on ühel grupiliikmel, teised on foon. Kasutatakse kuuma tooli teraapiat. Põhimõte on selles, et istutakse ringis. Grupitööd juhib terapeut. Keset ringi on üks tühi tool ja terapeut palub, et keegi sinna istuks, et saaks oma mingite probleemide, muredega tegelema hakata. See tähendab seda, et kui ta tuleb, siis ta tõuseb püsti, ülejäänud grupi tähelepanu on temale koondunud. Tooli peal istuva inimese ärevus tõuseb
Lambert, 1978). II. GESTALTTERAAPIA. Fritz Perls. Fritz, õige nimega Frederick S. Perls (1893-1970) on karismaatiline isik. Hariduselt nii arst kui psühholoog (PhD, MD), tunnistas ta üksnes tiitlit Fritz, oli selle all väga kuulus, armastatud ja ravivõimas. Tema meetod oli niivõrra kooskõlas tema enesega, et mingisse arstlikku või psühholoogilisse võrgustikku polnud seda kerge suruda. Tema surma järel kogesid ustavad jüngrid hämmingut, enne kui suutsid eristada gestaltteraapias selle olulise, mis säiliks ka pärast juhti. Õnneks oli teoseid. Perls, Hefferline & Goodman. Gestalt Therapy (1951) andis oma tegevusele nime ja esitas selle põhitunnused: “... ei ole interpreteeriv, ei ole isikulooline, on eksistentsialistlikul alusel psühhoteraapia, kus siin-ja- praegu esmaseks keskendumispunktiks on teadlikolek.*” Isiksuse- kui ka häirete süstemaatiline teooria puudub. Seda üsnagi mõistetavalt, kuna
maailma läbi vastandite paaride. Perls arvab, et isiksus on samamoodi organiseerunud. Inimesed armastavad mustvalget spektrit. On head, on halvad. Inimene kogeb tihti vastandlikke tundeid. Ühte sama inimest võib armastada ja vihata mingitel hetkedel. Läbi vastandpaaride maailma nägemine on vajalik, sest sellist vastandlikkust teadvustades hakkab inimene rohkem teadvustama ka iseennast ja oma soove. Seetõttu on gestaltteraapias levinud see tendents, et üritatakse inimeses vastandlikke jooni välja tuua. Inimeste kaitsemehhanismid, kaitsefunktsioonid Inimesed elu jooksul tekitavad endale mingisugused käitumuslikud või muud mudelid, mis aitavad ohu või pingeolukorrale vastu seista. Tihti üritatakse ebameeldivast kontaktist ära minna. Inimene selle kaitsemehhanismi tagajärjel enamasti alandab oma teadlikkuse määra seniks, kuni oht on möödas. Häda hakkab
annaabi.ee 
