............................... 9 KOKKUVÕTTE.................................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Aastal 2009 kirjutati ajalehes, kuidas GPS navigatsioonisüsteem sai endale täpsema konkurendi. Vastaseks oli EGNOS ehk Euroopa geostatsionaarne navigatsioonilisasüsteem, mille täpsus loetakse umbes 1 kuni 2 meetrit. Antud referaadis annan ülevaate EGNOS-t ja selle rakendamisest igapäeva elus. Veel toon välja EGNOS-e plussid ja miinused Eestis. Antud teema valisin, kuna olin vähe kuulnud EGNOS-t ja soovisin rohkem teada saada antud tugisüsteemist. 3 1. ÜLEVAADE EGNOST EGNOS (European Geostationary Navigation Overlay Service) on Euroopa
Kepleri seadused käivad planeetide liikumise kohta ümber päikese I - planeedid tiirlevad ümber päikese ellipsikujulisel trajektooril, mille ühes fookuses asub päike II - tiirlemise käigus katab planeeti ja päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III - erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega [T12 / T22 = r13 / r2 3] Geostatsionaarne orbiit - orbiit, millel olev tehiskaaslane on Maa suhtes koguaeg ühe koha peal Inertsiaalne taustsüsteem - kehtivad Newtoni ja teised mehaanikaseadused st seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Igasugune tiirlev, pöörlev keha saab olla ainult mitteinertsiaalne Inertsijõud Fi - kujuteldav jõud, mis mõjub kehale kiirendusega liikuvas taustsüsteemis, suund on süsteemi kiirendusele vastupidine [F i = m*a]
Radioaktiivsete ainete ja nende laguproduktide poolt tekitatud kiirgused. Kosmilised elektromagnetilised lained Päikeselt kiirguvad partikulaarsed osakesed, elektromagnetväli ja muud kosmilised kiirgused nagu aatomituumad, ionisatsioon, polaarvalgus. Oluline mõju on ka päikesetuulel. Kosmiliste korpuskulaarosakeste poolt tekitatud kiirgused prootonid, elektronid, ioonid ja neutronid. Ioniseeriv kiirgus röntkenkiired, ultraviolettkiired Geostatsionaarne väli on erinevate väljade ja kiirguste koosmõju tulemus, põhjustades inimestel füsioloogilisi, psüühilisi ja vaimseid kõrvalekaldeid. Geomagnetvälju moonutavad seintes ja põrandates olevad raudkonstruktsioonid, metallist seadmed. Raudkonstruktsioonid võivad põhjustada magnetvälja väga tugevaid muutusi lühikestel vahemaadel. Tugevaid energiavälju moodustavad ka nn veesooned- maasisesed vee kanalid, maapinnas olevad lõhed ja murrangud
· nähtav valgus · ultraviolettkiirgus · rörtgrnkiirgus · gammakiirgus (lühimad lained) Mida lühem lainepikkus, seda suuremat energiat laine endaga kannab ning seda ohtlikum on kiirgus elusorganismidele. Elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel, võib uude keskkonda sattumisel peegelduda, murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaarorbiit satelliidi orbiit kulgeb pooluste lähedalt Emiteeritud em kiirgus kiiratud (mitte peegeldatud!!!) em kiirgus Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke Hüperspektraalsed sensorid täiustatud multispektraalsed sensorid, mis võimaldavad salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes (mitukümmend kuni sada kanalit)
KÜSIMUSED KOSMOSELENDUDE KOHTA 1) Mis on orbiit; iseloomusta maa-lähedast orbiiti, geostatsionaarset orbiiti, keskmiseid orbiite,selenotsentrilisi orbiite. Orbiit (kõver) on taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes gravitatsiooniväljas. Maa-lähedane orbiit: objekte mõjutab õhutakistus, see sõltub orbiidi kõrgusest, asub Maa atmosfääri ja sisemise kiirgusvööndi vahel. Geostatsionaarne orbiit – Maa tehiskaaslane (kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat e satelliit) liigub Maa pöörlemise kiirusega Keskmised orbiidid - asuvad maalähedaste orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel Selenotsentriline orbiit - ümber Kuu tiirleva keha orbiit 2) Mis on kosmiline kiirus; iseloomusta esimest, teist, kolmandat ja neljandat kosmilist kiirust (teisenda need ühikusse km/h) Kosmiline kiirus: vähim algkiirus mingile kindlale orbiidile jõudmiseks 1
suhtlemiseks (telegramm), siis tänapäeval on raadioside enamasti kommertslik- suhtlemiseks kasutatakse nüüd mobiilsidet ja interneti. Tänapäeva raadiojaamades edastatakse uudiseid, muusikat. Programmid on enamasti meelelahutuslikud. Eestis tegutsevad populaarseimad raadiod: SkyPlus, Uuno, StarFM, PowerHitRadio. Raadioside Eestis. Raadio Satelliitside. · Suur läbimurre oli sateliitide kasutuselevõtt 1962. Aastal, kui orbiidile lennutati esimene geostatsionaarne sateliit Intelsat I, mis võimaldas edastada üle ookeani 240 üheaegset kõnet ja kaht teleprogrammi. · Sellest ajast on sateliitside areng olnud tormiline ja kommunikatsioonitehnoloogia uuenduste tõttu saame nüüd kiiresti edastada suuri infohulki mis tahes maailma paika. Hiljem hakati mandritevahelises sides kasutama palju odavamat ja efektiivsemat fiiberoptilist kaablit, mistõttu satelliitside arenguhoog rauges.
sõeöutakse tagasi pinnale. Max tootlikus 1,2 t/min. Suurused maanteetranspordi juhtimist ning otsingu- ja päästeteenuseid, 4, 5 , 6m. Pinnasesõel vähendab oluliselt kividega kaasa muuta pangateenused turvalisemaks j atagada usaldusväärne tuleva mulla hulka. Puhastatud kive on võimali kastutada elektrivarusus ehitustöödel ja teede täitematerjalina. Sõelumine toimub 29.Mis on EGNOS- ehk Euroopa Geostatsionaarne kallutamisel, mil pinnas libised pinnase konteinerisse nind Navigatsioonisüsteem on Euroopa piirkondlik tugisüsteem sealt edasi põllule. Tagaseinavõrk on teinud konteineri eriti GPS-i signaali jaoks. Galleo eelkäija. Egnos muudab GPS-i vastupidavaks. 2
Elektroni laeng on e=1.601*10 C, mass on 9.1*10 kg, elektriline konstant ke=9*109 N m2 C-2. -19 31 Elektriväljas laengule mõjuva jõu valem: f=ke(e1e2/r2)=9*109{(1.601*10-19)2/(4*10-10)2}=2.56*10- 38 /16*10-20=9*109*0.16*10-18=1.44*10-9N. Kesktõukejõu valemit: f = m2r, kust = f/mr=(1.44*10-9/9.1*10-31*4*10-10)= 3.96*1030=1.99*1015radiaani/s=3.17*1014tiiru/s. 14. Kui kaugel Maa keskpunktist asub geostatsionaarne orbiit? Kui kõrgel on see Maa pinnast? Leidke Maa mass ise, teades raskuskiirendust Maa pinnal. Gravitatsioonikonstant on kg=6.685*10 N m kg . a) Maa raadius. Ümbermõõt on 40000km=4*10 m ja raadius -11 2 -2 7 6.36*10 m. b) Maa massi arvutame, teades, et Maa pinnal keha massiga 1kg kaaub 9.81N. 6 9.81=6.685*10-11*(1*Mm/(6.36*106)2), kust Mm=(9.81*40.45*1012/6.681*10-11)=5.939*1024kg. c)
500-2000 kilomeetri kaugusel. Kõige odavam on satelliit viia ekvatoriaalsele orbiidile, kuid sellisel juhul on satelliidi nägemiskaugus piiratud. Kui satelliit viia polaarsele orbiidile siis iga umbes pooleteisttunnist tiiru on Maa pöörlemise tõtu aluspind vahetunud ja satelliit skaneerib uut ala. Enamik Maa pinna seiramiseks mõeldud satelliite liiguvad lähispolaarsetel orbiitidel. Väiksema lahutusvõimega, kuid suurema nägemiskaugusega geostatsionaarne orbiit, kaugusega 42 170 km Maa keskpunktist, on teine rohkesti kasutatav orbiit seiresatelliitide jaoks. Teoreetiline vaatevälja poollaius Maa kumerust arvestades on 81°, kvantitatiivseks analüüsiks kõlblik on 55° ja kvalitatiivseks 65°. Nagu eelnevast nähtub, on Eesti vaatluskõlbuliku ala piiril (põhjalaius 5759°). Suureks eeliseks on see, et mitme satelliidi olemasolul geostatsionaarsel orbiidil saab jälgida suuremat osa Maast pidevalt, mis on väga
LEO orbiidi eeliseks on väike viide Maa ja satelliidi vahelises sides, üle poolte kõikidest satelliitidest tiirlevad just LEO orbiidil. · Medium Earth orbiit (MEO) asub maapinnast umbes 1000-2000 km kõrgusel ja seda kasutatakse põhiliselt asukoha määramisel ja navigatsioonis (ülemaailmne positsioneerimissüsteem GPS). Sellel orbiidil tiirlevad satelliidid teevad päevas kaks tiiru ümber maakera ning ühe tiiruga on nad võimelised katma 90% Maa pinnast. · Geostatsionaarne (GEO) orbiit asub täpselt ekvaatori kohal 35784 km kõrgusel Maast. Satelliidi tiirlemisperiood langeb täpselt kokku Maa pöörlemisperioodiga ja seetõttu on satelliit Maa suhtes kogu aeg paigal. Umbes 40% satelliitidest tiirlevad GEO orbiidil, neid kasutatakse kommunikatsiooniks ja satelliittelevisioonis. Satelliidile paistab korraga 42% Maa pinnast. Miinused: suur viide üles- ja allalüli kokku kuni 2 sekundit, ei kata polaaralasid.
annaabi.ee 
