13. Juhtelemendid Juhtivad või tüüpilised on need keemilised elemendid, ioonid ja ühendid, mis määravad migratsioonitingimusi maastikel. Neid ei ole palju: Ca, H+, Fe, S. Cl jt. Väikese klargiga elemendid ei ole tüüpilised, sest nende kontsentratsioon süsteemis on samuti väike. Samas on haruldased elemendid , nagu U, Mo jt oma leiukohtades juhtivad. Kui mingi element migreerub intensiivselt, kuid ei ladestu, siis ta ei ole juhtiv. 14.Geokeemiline barjäär A.Perelman nimetas 1961.a. maakoore osi, kus lühikesel teekonnal toimub järsk keemiliste elementide migratsiooni intensiivsuse vähenemine ja selle tagajärjel kuhjumine, geokeemilisteks barjäärideks. Eristatakse makro-, meso- ja mikrobarjääre. Jõesuudmes, kus segunevad mage ja soolane vesi on makrobarjäär. Soo äärealal, kus kogunevad kõrvalaladelt väljaleostunud elemendid on mesobarjäär. Mikrobarjääri näiteks on
*Ehitusd- vaadata kuhu ehitada, mulla koorimine. *Muldade ebaõige kasut- huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu, väetamisel arvestada mulla neelamismahutavusega. *Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine. Mujal maailmas: muldade sooldumine, niisutatavatelt aladelt saak langend ¼ võrra, Kõrbekeskkond 1/3 maailmast, kõrbestumist ohustab 70% maakera kuivadest aladest, Vääveldioksiidid- elektrijaamadest õhkupaisatava CO2 kvoodid, CO2 lahustub vees, tekib H2CO3.
Fosfaadina võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. P enam levinud vorm fosforiringes fosfaat. Fosfori bioloogiline ringe Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsioon teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Fosfori geokeemiline ringe - fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel Fosfor inimkehas lipiidid. HAPNIKURINGE (kirjeldam. ja toimim,): Hapnik osaleb kõigis ringetes. O-ringe - hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesseja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Hapnik käib kõigist ringetest läbi. Seos teiste ringetega (ühendite moodustajana):
oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja - rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad. Fosfor on ioonsel kujul oluliseks toitaineks taimedele ja loomadele. Inimtegevuse mõju fosforiringele on tingitud liigsest või hoolimatust fosforit sisaldavate väetiste kasutamisest, mis põhjustab veekogudes eutrofeerumist, mis lõhub veeökosüsteeme. Olulised protsessid: Bioloogiline ringe (taimed omastavad fosfori ja lagunedes vabastavad seda), Geokeemiline ringe (fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel) • P enam levinud vorm fosforiringes: Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosforimineraalid fosforiit ja apatiit. • Fosfor inimkehas: nukleiinhapetes, rasvades ja süsivesikutes. Samuti toimib fosfor puhverainena, säilitades inimorganismis happe-aluse tasakaalu. 14
Maavarade kaevandamine karjääre aastas juurde ca 500 ha, samapalju kaevandusi, langatumine, tuha- ja aherainemäed. Okupatsiooniarmee saaste likvideerimine ca 5 mlrd USD. Klassikaline looduskaitse tagada loodusharulduste ja liikide säilumine. Rask-metallid õhus ja mullas. As, Bi, Cd, Hg, Pb, U suurenenud sisaldused turbakihis ja mullas, linnade ümbruses suurem saaste Tallinn, Maardu, Sillamäe Pb, Zn, Cu, Sn, Hg, S, Mo, Sr jt. Kirde-Eesti geokeemiline atlas. Piirnorm maksimaalselt lubatud piirväärtus. Maailma eri paigus erinevad. Euroopa intensiivse põllumajanduse piirkondades looduslikke või poollooduslikke alasid vaid 2%, ca 20...30% taime- ja loomaliike kaitse all. Põhjavee saastumine nitraatide ja õlidega Valel ajal väetistega antavast N-ist uhutakse 50% 45 päeva jooksul põhjavette. Eriti õrnad on karstialad, õhukesed paepealsed, devoni avamused, seal on ohtlikud ka laudad, silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine
Kõige olulisem mahu poolest seiretelt. Suunatud põllumeestele ja selle tulemusena põllumehed saavad teha otsuseid, milliseid põlde rohkem ja milliseid vähem väetada; Riiklik muldade keskkonnaseire ja hindamine vaatab muldi palju laiemalt kui agr.seire; PKT (põllumajanduslik keskkonnatoetuse) seire ja hindamine viljakus, mullaelustik, mille tulemused tuleb Euroopa komisjoni ette kanda; Geokeemiline seire uurib erinevate keemiliste elementide sisaldust mullas looduslikult või teatud mõjudel tekkinud keemiliste ühendite sisaldus maakoores,sh mullas. Selle viimane uuring viidi Eestis läbi geoloogiakeskuse poolt 1992-1994 aastatel; Metsamuldade seire 50% muldadest metsade all, vaja uurida mis toimub muldadega, viib läbi Keskkonnateabe Keskus; Mullaelustiku seire MTÜ Keskkonnakaitse Instituut (uurivad vihmausse jne);
Rahvusvahelisel tasandil Kanada valitsus suhtleb teiste riikidega ning organiseerib ka teadmiste siiret Trend : Atmosfääritingimustes reageerivate jääkide paigutamine veekihi alla või veekogude põhja- meil on see kardakse teha. Igale objektile on leitud oma lahend. Samad probleemid mis meil ootavad lahendust: mõju maapinnale, mõju õhule, otsene mõju tööstusele, jäätme käitlusele... Jäätmete vähendamine; metallide geokeemiline käitumine looduses, reostuse ärahoid Kanadas oli selline juht : Kaevadusemäe peal oli kõik korras, aga kui puuri augu siis said teada, et sisemuses toimub püüridi oksüdeerumine. Ja nõlvadelt väljub happeline tappev vesi. Tekkib kaevandusvesi mis hävib elustiku, lahendus ehetada puhastusjaamad. Seal tekkib ka jäätmed, mis vaja kuskile panda. 48. Kanadas kasutatavad kaevandusjäätmete ohutustamise tehnoloogiad Tehnoloogiad
Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus
Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik,mis määrab omakorda aineringe,org.aine lagunemise ja mineraliseerumise vahekorra.Lisaks sõltub kliimast ka mulla sisene bioloogiline aktiivsus. 5.Organismid a)taimed-nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa(huumus).See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nt.C,N,S ning hoiab vett kinni. b)mullaorganismid-taimede ja mulla koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis bio-geokeemiline aineringe(ainevahetuse käigus segatakse mulda erinevaid aineid) 6.Inimtegevus-külmas ja niiskes kliimas on mullateke aeglane,seega mullad on väga tundlikud inimtegevusele.taastuvad väga aeglaselt.Kuumemas kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada(metsade üleraie,erosiooni tõttu).Muldade niisutamisega võivad mullad soolduda. - Mullahorisont on mulla jaotumine kihtideks värvuse tüseduse ja tiheduse põhjal.Tüsedus muutub
Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi * ökoton mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused · kooslusesisesed muutused enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika
a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele foonaladele; b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne. Monitooringu liigid (meetodite järgi): a) geofüüsikaline (meteonäitajate, kiirgus-, soojus- ja veereziimi m.); b) geokeemiline (õhkkonna, sademete, mere-, pinna- ja põhjavee, muldade, taimkatte ja loomastiku keemilise koostise m.); c) bioloogiline (elustiku ajalise ja ruumilise muutuvuse m.) Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla näit. taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises.
annaabi.ee 
