Väga suur oskud on loomulikult keele kasutus. Kui sa keelt ei tea, ei saa sa ju põhimõtteliselt midagi aru. Väga tähtsaks osaks on loomade tundmine. Sa ei saa ju püüda loomi, kui sa ei tea temast mitte kui midagi. Veel üheks tähtsaks osaks on nt lihtsalt tule tegemine. Tänapäeval on muidugi väga kerge, sest nüüd on olemas tikud. Kindlasti ei tohiks inimene olla kartlik, sest kui ta läheb sellisesse kohta ja ta kardab, ei pea ta seal kaua vastu. 9. Mida geograafiatunnis õpitust kohtasid lugedes? Väga palju kasulikku oli selles, et õppisime loodusvööndeid. Seal elavad loomad, kasvavad taimed, see kuidas need loomad elavad ja kuidas need taimed kasvavad.Ehk siis palju loomade kohastumist. Paljusid liike poleks muidu teadnud, aga kuna me õppisime geograafias seda, siis tuli see liik kindlasti meelde. 10. Mis Sulle meeldis? Mis Sind hämmastas? Mis oli kõige huvitavam?
Ta kirjutas tihti et on väsinud sellest kõigest, purjetamisest, eriti veel peale suuri järske tuuleiile ehk pagisid. Üksi on sellistes olukordades toimetulemine raske. Aga ikkagi ta purjetas lõpuni, täiesti üksi, ümber maakera. Samuti on oluline ratsionaalne mõtlemine, rasketes olukordades tuleb kiiresti õigesid asju teha ja mitte sattuda paanikasse. Ja ka suhtlemisoskus, et võõraste rahvastega hästi läbi saada. 9. Mida geograafiatunnis õpitust kohtasid lugedes? Lugesin hoovuste kohta, et kui palju need mõjutavad laeva/jahi kiirust ja vägu põnev oli ka see et kui liigud jahi/purjekaga on su kiirus täpselt nii väike , et keha jõuab loodusvöönditega kohaneda. Näiteks liikudes mööda merd Islandi juurest ekvaatori poole oli iga päev näha kraadiklaasilt vee ja õhu temperatuuri muutust (soojemaks). 10. Mis Sulle meeldis? Mis Sind hämmastas? Mis oli kõige huvitavam? Mulle meeldis väga et ta selle reisi
avastada või leida. Oluline on kindlasti ka teotahe ning vastupidavus. Siit konkreetsest jutust ei tule see küll kuidagi välja, aga ma arvan siiski ise, et olulised on kindlasti ka eesmärk jõuda sihile ning suutlikkus hakkama saada ka halbades tingimustes, ehk ka halbade (toidu)varudega. 9. Kogu raamatu peale nägin hulgaliselt asju, mida olen õppinud nii ajaloos kui ka geograafias. Muuhulgas on tihti räägitud ka instrumentidest ja asukoha määramise meetoditest jms, mida on geograafiatunnis tihti vähemalt põgusalt puudutatud. Samuti räägiti nii mitmestki (loodus)tegurist, millest tunnis on palju juttu olnud näiteks passaattuultest, laiuskraadidest ja hoovustest. 10. Kokkuvõttes tekitas raamat siiski suhteliselt suurt hämmastust kõige üllatavam oli näiteks iiri munga Brendani hüpoteetiline reis Ameerikasse, kes tegi seda mõne kerge laevaga. Raamat pani ka tihti mõtlema selle peale, kui suur on siiski inimkonna tahe leida uusi kohti ja uusi maid ning avastada
8. Milliseid oskused, iseloomujooned ja teised isiksuseomadused on hinnatavad reisiolukorras? Kindlasti ei saa saarele minna lihtsalt järsku, selleks peab olema ka tark, selleks peab väga kaua ette valmistuma , tuleb uurida kas on piisavalt vett ja puuvilju ja taimi, et ellu jääda. Peab olema väga heas füüsilises vormis, et puu otsa ronida ja matkata. Ei tohi alla anda kindlasti, kui mõni päev teistest erineb. Ega ka dzungel iga päev ei sarnane, on ka raskeid päevi. 9. Mida geograafiatunnis õpitust kohtasid lugedes? Eriti siin geograafiast ei räägitud , võib kindlasti mainida pinnapoodi, sellest räägiti palju erinevaid mägesid, jugasid, järvi. Veel räägiti hoovustest ja tuultest, kui oli tegemist mere peal reisimisega, sellest küll ei räägitud raamatus, aga võiks ju välja tuua millises kliimavöötmes saar asub, milleks on troopiline kliimavööde. 10. Mis sulle meeldis? Mis sind hämmastas? Mis oli kõige huvitavam?
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
b. Rakveres paistab 24. veebruaril kell 23.45 päike. c. Raamatus on 200 lehekülge. Seda raamatut juhuslikust kohast avades avame ta 45. ja 46. lehekülje vahelt. d. Kahe täringu koos viskamisel saadakse summaks 5 silma. e. Kolme täringu koos viskamisel saadakse summaks 20 silma. f. Normaaltingimustes hakkav vesi keema 100 kraadi juures. g. Vesi hakkab keema 100 kraadi juures. h. Täna kutsutakse geograafiatunnis vastama Peeter (Peeter on antud klassi õpilane ning täna ka koolis, geograafiatunnis on ta kohal). i. 100 aasta pärast on 100 m jooksu maailmarekord 8,8 sekundit. j. Korvis on 2 musta ja 4 valget kuulikest. Võetakse üks kuul ning saadakse sinine kuul. 2. Iga sündmuse kohta märkida, mis on tema vastandsündmuseks. a. A täringuviskel saadakse paarisarv silmi b
3.2 Majanduslik areng ja tulevikuperspektiivid 14 3.3 Haridus ja tervishoid 14 4. LOODUSHOID 16 KOKKUVÕTE 17 LISA 18 KASUTATUD MATERJALID 19 Sissejuhatus Mina hakkan uurimistööd tegema Harku vallast. Selles uurimistöös ma käsitlen selle valla sisest loodusgeograafiat, kliimat, rahvastikku, majandust ja loodushoidu. See on kokkuvõttev töö üheksandas klassis seni geograafiatunnis õpitud teemadest. Ma valisin Harku valla mitmel põhjusel. Esiteks, ta on meile lähedal valla keskus asub Tallinna kesklinnast vaid umbes kolmeteistkümne kilomeetri kaugusel. Teiseks mu vend elab Harku valla suurimas asunduses Tabasalus ja mul on muidki tuttavaid seal elanud. Kuid kolmandaks Harku valla kaunis loodus: meri, pankrannik, kus asub ka Eesti (kuri)kuulsaim pank Türisalu pank. Mulle meeldib ka luiteline rand Harku vallas Vääna-Jõesuul
annaabi.ee 
