Ameerika: Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Saksa vaimulikule ja õpetlaseke Martin Waldseemullerile meeldis nimesid välja mõelda. Ta mõtles isegi endale perekonnanime kasutades sõnu puit, järv ja veski (saksa keeles muidugi). Ta luges Vespucci kirju ja ütles, et Uus Maailm koosneb tõesti kahest mandrist. Ta teadis seda, sest ta oli koostas parajasti kaasaegset maailmakaarti mis põhines Kreeka geograafial e Ptolemaiose geograafial. Vespucci avastuse auks printis ta välja tuhandeis kaarte, kus Uue Maailma kohale oli trükitud Ameerika. Ta müüs neid kaarte tuhandete kaupa. Mõne aasta pärast tahtis ta küll nime muuta, aga nimi Ameerika oli inimestele külge jäänud. Nime, mis on prinditud enam muuta ei saa. Gerardus Mercatori kaart oli esimene mis kasutas termineid Põhja- ja Lõuna-Ameerika. 6 Kasutatud kirjandus: http://www.millersville
eriti palju ja arvatakse, et ta valetas ka selle reisi kohta. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Saksa vaimulikule ja õpetlasele Martin Waldseemüllerile meeldis nimesid välja mõelda. Ta mõtles isegi endale perekonnanime kasutades sõnu puit, järv ja veski. Ta luges Vespucci kirju ja ütles, et Uus Maailm koosneb tõesti kahest mandrist. Ta teadis seda, sest ta koostas parajasti kaasaegset maailmakaarti mis põhines Kreeka geograafial. Vespucci avastuse auks printis ta välja tuhandeis kaarte, kus Uue Maailma kohale oli trükitud Ameerika. Ta müüs neid kaarte tuhandete kaupa. Mõne aasta pärast tahtis ta küll nime muuta, aga nimi Ameerika oli inimestele külge jäänud. Nime, mis on prinditud enam muuta ei saa. Amerigo Vespucci suri 22. veebruaril 1512. aastal Sevillas. Kaari Kargu Martna Põhikool 7. klass
19.saj.alguse koolitüübid Eesti alal olid: · Maal: A) vallakoolid B) kihelkonnakoolid C) õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest) NB! Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870-1880. aastateks; samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue. · Linnas: A) elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja avutamist). B) kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). C) gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Linnakoolide õppekeeleks oli ainult saksa keel. 3. Eestikeelne kirjasõna: Kui veel 18.sajandil domineeris eesti keeles ilmunud raamatute hulgas vaimulik kirjandus (lisaks piiblile veel palve- ja lauluraamatud), siis alates 19.sajandi algusest pääseb võidule ilmalik kirjandus: 26) Kalendrid (mis sisaldasid ka näpunäiteid põllumajandusest, arstimisest ja
õppetöö toimus vene keeles). Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue. 2) Linnades ainult saksakeelsed: - elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist). - kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser
Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue. 2) Linnades ainult saksakeelsed: - elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist). - kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 7 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele
riigitüübi täiuslikkuseni. Spetsialiseerumisprotsessis ühinevad inimesed sotsiaalsetesse klassidesse, mis täidavad ainult kindlaid endale omaseid funktsioone. Geopoliitiline teooria Peab samuti riiki organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. Geopoliitika uurib riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Poliitiliste protsesside põhjuseks peetakse geograafilisi tegureid. Poliitika ja geograafia seosed: füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele; iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast; tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusel muutuvad füüsikalised keskkonnatingimused; maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas toimuvatele protsessidele; maailm on muutunud suletud süsteemiks. Looduses ei ole sellist asja nagu rahvaste võrdsed võimalused
Geopoliitika peab poliitiliste protsesside (rahvusvahelises tähenduses) põhjuseks geograafilisi tegureid. Siit ka poliitiline geograafia, mis vaatles riikluse arengut kui ruumilist kasvu. Sisuliselt tähendas see riigi võimu ja võimsuse kasvu. Anglo-ameerika geopoliitilise teooria koolkonna areng toimus kahes etapis. 20sajandi esimesel poolel üheks rajajaks ja klassikuks oli inglise professor Halfor Mackinder, kelle kontseptsioonid on kokkuvõttes järgmised: 1) füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele, 2) iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast, 3) tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusel muutuvad füüsilised keskkonnatingimused, 4) maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas tomuvatele poliitilistele protsessidele, 5) 20.sajandi maailm on muutunud suletud süsteemiks. Siin ei ole enam võimalik avastada uusi territooriume ega neid koloniseerida
Mackinder kirjutas, et kes valitseb „südaterritooriumit” (Heartland), (Pivot Areat, see valitseb Euroaasiat. See kes valitseb Asiat, see kogu maaioma. Südsaterritooriumina nähi Mackinder Ida – Euroopat, ehk läiemas mõistes seda riikidegruppi, kes taasisesisvus 1918. Aastal peale Austria – Ungari, Saksa-, vene- ja Osmanite Impeeriumi lagunemist (vahe –Euroopa). Ta tõi välja viis seost poliitika ja geograafia vahel: 1) füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele; 2) iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast; 3) tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusena muutuvad füüsilised keskkonnatingimused; 4) maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas toimuvatele poliitilistele protsessidele; 5) 20.sajandi maailm on muutunud suletud süsteemiks. Kõik ajaloo
osales aktiivselt ja ning üsnagi kuritahtlikult poliitikas. Usu lahutamine riigist on siin erinevalt Ameerikast mõeldud riigi kaitseks Religiooni ja riigi lahutamise tunnustamine selles mõttes on Prantsusmaal assimileerumise eeltingimus siit probleemid islamiusulistega, kellel riigi ja religiooni lahutamine on religioonis eneses loetud võimatuks). Prantsusmaa põhineb kodakondsusel (Saksamaal kuni viimase ajani etnilisusel, Ameerikas ideoloogial, Suurbritannias ajalool ja geograafial): prantsuse kodanikult ei tohi ankeedis küsida ei rahvust ega religiooni. Kultuuridevaheline suhtlemine ja võim Siinne võimukäsitlus põhineb suuresti prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu' (1930 2002) lähenemisviisil, mida on kohati edasi arendatud. Bourdieu' üks olulisemaid uuendusi: kapital pole mitte üksnes 1. materiaalne/majanduslik (nagu varasemas sotsioloogias, sh Marxil), vaid võib olla ka 2
annaabi.ee 
