Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia: Põhjavesi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
phjavesi, vettpidava, poorid, aastaajast, vettpidavate, reostus, joogivee, poore, lemine, arteesia, vettkandev, kivimikiht, sltub, taimkatte, aurumine, enamikes, puhastuminePõhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket
ja NO3-) Fosfor: fosfaadid (PO43-) meredes 0.001-0.1 mg/l, magevees ca 0.2 mg/l, ldfosfori kontsentratsioon 0.03-1.5 mg/l 3. Morfoloogilised parameetrid: sgavus, hoovused, sisse-ja vljavool 2. Keskkonnategurite vertikaalsed gradiendid veekogus Valgusgradient: lemist veekihti, kus valgustatus on suurem kui 1% pinnalelangevast, nimetatakse eufootiliseks kihiks. Selles veekihis toimub fotosntees. Temperatuurigradient: jrvedes tekib vee soojenemisel kihistumine-epilimnion, mis on lemine lbisegunenud veekiht ja hpolimnion, madalama temperatuuriga segunemisele mitteallutatud veekiht. Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemises erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted, materjalitransport ja ümardatus, rifid, virved. 8. Mis on piesoisohüps? Piesoihüps on surveline põhjavesi. Kiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna. Vesi tõuseb avamisel üles ja tasakaalustub piesomeetrilisel tasemel. 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on risti isohüpsiga) 10. Maa siseehitus Maa siseehitus jaguneb kolmeks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. MAAKOOR. Keskmine paksus 30 km
Õhurõhk maapinnal muutub tingituna atmosfääri olekust: kogu õhukihi temperatuur ning suuremastaabiline liikumine tsüklonid ja antitsüklonid. Väikseid kiireid õhurõhumuutusi on äikesetormide ajal. 8.Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris. Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog ehk Päikese poolt kiiratud energia. Päikesekiirguse voog sõltub laiuskraadist, aastaajast ja kellaajast. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnani jõuab umbes 1/2 atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani (otsekiirgus),teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 9.Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks hk rannabarrideks 27. Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimestele, majandustegevusele ja keskkonnale; maailmamere kaitse vajalikkus Rannikmere reostumine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning 15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
tööstuslikes tootmisprotsessides. Keskkonnaministri määruse alusel on kinnitatud ohtlike ainete nimistud, mis jaotavad need ained kahte nimistusse. Nimistu 1 sisaldab selliseid aineid, mille veeheidet või sattumist vette peab vältima ning nimistu 2 selliseid, mille veeheidet või sattumist peab piirama. Ohtlikke aineid sisaldavat veeheidet võib lubada ainult vee erikasutusloa alusel. Joogivee võtmiseks moodustatakse joogivee võtmise koha ümber sanitaarkaitse ala. Maa- ja veeala, mis ümbritseb joogiveevõtu kohta peab olema kaitstud, kuna reostus või veekogu ja põhjaveekihti kahjustav tegevus selles piirkonnas võib kiiresti ning oluliselt mõjutada joogiveevõtu kohast võetava joogivee kvaliteeti. 13. Hüdromeetria. Hüdromeetria tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste (voolukiirus, vooluhulk, sügavus) mõõtmise ja registreerimisega
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
annaabi.ee 
