Geograafiline reisikirjeldus Tartu õppepäevast 28. jaanuar toimus õppereis Tartu. Külastati Eesti Maaülikooli ja Tõravere observatooriumi. Esimeseks sihtpunktiks oli Eesti Maaülikool. Siin tutvustas lektor meile Struve geodeetilist kaart. Loeng oli jaotatud kaheks. Esimese loengu lõppedes oli meil kolmkümmend minutit aega toaletis käia ja jalgu sirutada. Kui kõik olid klassi tagasi saabunud alustas lektor teise loenguga. Ma sain teada kaare kohta palju huvitavaid fakte. Sain tead, et Struve geodeetiline kaar on kantud 15. juulil 2005 aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kaar on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni. Struve juhtimisel aastatel 1816-1855 toimunud töödel on
seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. Kaardi orienteerimiseks kasutatakse kompassi, maastiku joonelisi objekte. Kompassi abil määratakse põhja-lõuna suund ja kaardilehe X-telg keeratakse antud punktis selles suunas. Kõrgussüsteemid Maastikupunktide kõrgusarvude määramisel eristatakse: • absoluutset kõrgust ehk kõrgust geoidist mööda loodjoont • geodeetilist kõrgust ehk kõrgust ellipsoidist mööda normaali • suhtelist kõrgust ehk kõrguskasvu Absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopind on rahulikus olekus vedeliku pind, mis on igas punktis risti loodjoonega. Seega absoluutsed kõrgused määratakse geoidil. Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel
informatsioon on teistele abiks mitmesuguste katusorganisatsiooni Rahvusvahelise Geodeesia ja loodusnähtuste, Maa siseehituse ja jätkuvalt Maad Geofüüsika Liitu (International Union of Geodesy and vormivate protsesside uurimisel. Teiste geoteaduste Geophysics - IUGG), mis asutati peale Esimest tulemused võimaldavad omakorda erinevate protsesside Maailmasõda 1919. a IUGG vastutusalas on järgnevate geodeetilist modelleerimist. Tänapäeval on geodeesia uurimisvaldkondade rahvusvaheline koordineerimine: kõige suuremaks koostööpartneriks kujunenud Maa kuju, Maa gravitatsiooniline ja magnetiline väli, Maa geofüüsika. Teatavates uurimisteemades on ja tema osade dünaamika, Maa siseehitus, tektoonilised distsipliinidevahelised piirid koguni asjaosaliste endi nähtused, vulkanism, magma ja kivimite moodustumine, veeringlus (k.a
sajandi alguses, projekteeris ülikooli arhitekt J. W. Krause. Tartu tähetorn on maailma teadusajaloo pärl. Siin tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve oli üks esimesi maailmas, kes mõõtis aastatel 1835-1836 tähe kauguse päikesesüsteemist. 18161852 mõõdeti F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Kaar, mida tänapäeval teatakse kui Struve geodeetilist kaart, omas suurt tähtsust geodeesia ja kartograafia arengus. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn. Jääaja keskus Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega. Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse
raadiusest (1/230 võrra, st Maa poolused on kokku surutud). 1735. aastal Prantsuse teadlaste ekspeditsiooni tulemused Peruuse ja Lapimaale kinnitasid Newtoni teooriat. Kaartide arenedes hakati kasutama teisi kaardile omaseid tähiseid: koordinaate ja kõrguste süsteeme. Koordinaate kasutatakse kaartidel asukoha määramiseks. Põhilised koordinaatide süsteemid on geograafilised, rist- ja polaarkoordinaadid. Kõrguste süsteemides saab eristada kolme süsteemi: absoluutset, geodeetilist ja suhtelist kõrgust või kõrguskasvu. Punkti absoluutne kõrgus määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Punkti geodeetiline kõrgus on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. 1 Õppejõud , kes on pensionil, aga annab vahepeal loenguid Kõrgus kasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe. Plaan erineb kaardist nii palju, et plaanil kujutatakse ainult maa-alasid koos nendel asuvate esemetega, aga kaardil kas maa-
aega kajastavad. Objekti tüüpi: piltire, helide, videote hoidmiseks ja kasutamiseks OLE objektid (ühendatud hüperlinkiga) 22. Digitaalkaardi omadused (mille poolest erinevad paberkaartidest). Andmed on süstematiseeritud, struktureeritud ( jaotatakse kihtidesse(topograafilised sisu kihid..), varustatud atribuutidega (graafilised, tärkandmed)). Sisu eristatakse punktide, joonte, pinna ja tekstina. Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse info (geodeetilist alust, projektsiooni, M, mõõtühikud). Kihte on võimalik eraldi müüa, levitada, vahetada jne, matemaatiline alus peab ühilduma. Uued visualiseerimise võimalused: 3D efektiga, ruumiliste kaartid (vaadatavad spetsiaalsete prillidega), animeeritud kaardid. Dünaamiline valmimisaeg (on-line kaardid, erinevad piirkonnad kaasajastatud erinevatel aegadel, jooksvate paranduste sisseviimine lihtne, andmete kaasaegsus hinnatav üksikuobjekti tasandil)
Tartu linnas varem rajatud geodeetiliste võrkude ülevaatuse viis AS K&H geodeesiabüroo läbi ajavahemikul juuli...november 2005. aastal. Ülevaatuse tulemusi on põhjalikult käsitletud geodeetiliste tööde aruandes "Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimine ja rajamine. Projekt" (AS K&H 2005). Käesoleva tööga rajatud Tartu linna kohalikku geodeetilisse põhivõrku kaasati varem rajatud geodeetilistest võrkudest kolmsada seitsekümmend viis (375) geodeetilist märki (Tabel 1). Varem rajatud polügonomeetriavõrk Kaasatud uude võrku 1964. aastal valminud 1. ja 2. järgu polügonomeetriline võrk. ( 72 märki ja 1- 2- 30 seinamärkide komplekti 1961 1963 .. . ) Siffer: 0483 RPI "Eesti Projekt". Tallinn 1964. 1976. aastal valminud 1. ja 2
Suhteliseks veaks nimetatakse absoluutse vea suhet mõõdetud suuruse väärtusse. Suhtelist viga väljendatakse protsentides või hariliku murruna, mille lugeja on 1 ja nimetaja mõõdetud suuruse väärtuse ja absoluutse vea jagatisega. 14. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? Eristatakse plaanilist (horisontaalset), kõrguselist (vertikaalset) ja plaaanilis-kõrguselist geodeetilist põhivõrku. Plaanilise geodeetilise põhivõrgu punktid määratakse triangulatsiooni, trilateratsiooni (kolmnurkade kõigi külgede kaugusmõõturiga mõõtmise) või polügonomeetria meetoditega. Kõrguselise geomeetrilise põhivõrgu punktid määratakse geomeetrilise nivelleerimisega mere nivoopinna suhtes. Plaanilis-kõrguselise geodeetrilise põhivõrgu punktid määratakse nüüdisajal Maa tehiskaaslaste (GPS) või elektrontahhümeetrite abil
Mõõtmiste arvu suurenemise korral läheneb mõõtmistulemuste tõenäolisim väärtus mõõdetava suuruse tegelikule väärtusele. Mitmekordsel mõõtmisel esineb juhuslikke väikseid vigasid sagedamini kui suuri juhuslikke vigasid, seega kõige enam esinev viga on tõeline viga. 12. Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt? Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtses süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid x ja y ning kõrgus h. Geodeetilist võrku rajatakse põhimõttel, et algul rajatakse suurema täpsusega hõredam võrk ja nendele punktidele toetudes tihendatakse hõredamat võrku väiksema täpsusega mõõtmise teel. 13. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? I klassi plaaniline võrk on rajatud tsentraalsüsteemina ja koosneb 13 punktist, mille omavaheline kaugus on 70-110 km. II klassi plaaniline võrk on rajatud lausvõrguna, punkte 199 ja vahekaugustega ca 15 km.
säilivus. 34. Põhjendage lauset, et ,,Digitaalkaart on tootmisvahend teiste kaartide tootmiseks." a. Digitaalkaart on oma olemuselt andmebaas. b. Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine. c. Esitusmudelid on paindlikud. 35. Milles seisneb digitaalkaardi sisu kihtide lahusus? a. Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse informatisiooni (geodeetilist alust, projektsiooni, mõõtkava, mõõtühikuid). 36. Kirjeldage digitaalkaardi mõõtkava vastuolu? a. Puudub sest: saab zoomida, on võimalik koordinaate ülitäpselt sisestada. b. On sest: koordinaatide täpsus=mõõtmise täpsus, on määratud lähtematerjalide täpsusega, on määratud generaliseerimisastmega, mis tuleneb mõõtmiste klassist. 37. Mis on topoloogia? a. Defineerib kaardistatud objektide vahelisi loogilisi suhteid.
hinnatav üksiku objekti tasandil) Arhiveerimine: digitaalarhiivindus lapsekingades, andmeformaat, adnmekandjate säilivus. (Digitaalkaart on oma olemuselt andmebaas. Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine. Esitusmudelid on paindlikud.) Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse informatisiooni (geodeetilist alust, projektsiooni, mõõtkava, mõõtühikuid). 23. Milles seisneb digitaalkaardi mõõtkava dilemma? Dilemma seisneb selles, et digitaalkaardil on ja samas ka ei ole mõõtkavat. Mõõtkavat ei ole, sest kaarti on võimalik suurendada ja vähendada ning koordinaate on võimalik ülitäpselt sisestada. Mõõtkava on olemas, sest koordinaadid on mõõdetud teatud täpsusklassiga, mis vastab ALATI mingile
annaabi.ee 
