Geodeesia I laboratoorne töö nr 4 kõrgused, reljeef (0)

LABORATOORNE TÖÖ NR 4. Kõrgused, reljeef     1. Ülesanne: Leida punktide kõrgused   Punkt B on horisontaalil, ka punktide 1–4 kõrguse võtsin horisontaalidelt. Punkti A kõrguse  leidsin  ristkorrutisest:  0,2*2,5/0,3+42,6=44,27  m  (arvestades,  et  0,3  cm  plaanil  on  2,5  m  looduses). Kõikide punktide kõrgused on toodud tabelis 4.1.  Tabel 4.1. Punktide kõrgused  Punkt  H  A  44,27  1  45  2  47,5  3  50  4  52,5  B  55    Leidsin kohe ka joonlaua abil joonte pikkused kaardil. Pikkused looduses leidsin  korrutades pikkused kaardil 200-ga, kuna kaart on mõõtkavas 1:20 000, st 1 cm vastab 200  meetrile.  Tabel 4.2. Joonte pikkused  Joone nr  Joone pikkus kaardil (cm)  Joone pikkus looduses (m)  A-1  0,2  0,2*200=40  1-2  0,4  80  2-3  0,4  60  3-4  0,3  60  4-B  0,6  120  A-B  1,8  360    2. Ülesanne: Määrata joone AB kalle  Kaldenurga leidmiseks kasutasin punkide A ja B kõrguseid ning joone AB pikkust looduses.  Panin  arvud  valemisse   ning  sain,  et  v°AB=  arctan 55−44,27 360   =  arctan  10,733 360  =>  v°AB=1°42’27,73’’   


Joonisel  4.1.  on  väljavõte  1:20  000  kaardist,  kus  on  näha  punktid  A  ja  B  ning  hariliku  pliiatsiga tehtud punktid 1–4.    Joonis 4.1. 1:20 000 kaardi väljavõte    3. Ülesanne: Koostada joone AB pikiprofiil  Kasutasin 1. ülesandes arvutatud joone pikkusi looduses ning leidsin neile vastavad pikkused  kaardil  1:5000  mõõtkavas.  Vertikaalsel  suunal  võtsin  mõõtkavaks  1:250,  kuna  samakõrgusjoonte lõikevahe oli 2,5 m ning nii ei pidanud hakkama joonte pikkusi (peale A)  arvutama. Pikiprofiil on skaneeritud kujul ning tähistatud kui joonis 4.2. 


  Joonis 4.2. Joone AB pikiprofiil