võinud abielluda vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus. 33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35. Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist. 36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke
Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi. Suured väjuhid võitlesid võimu pärast
Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium. Võõramaalste jaoks seati roomas sisse preetoriamet. Praetorum peregrinus võis ius gentiumi edasi arendada. Edictum perpetuum-preetori edikt. Preetori ametiõigus- ius honorarium. Ius civil juurde kuulus ka tavaõigus. XII tahvli seadused ja rahvakoosolekute õigus, senati otsused(senatus consulta), ius gentium, ediktid(ius honorarium), vabariigieelne preestriõigus. 5.Isamaa isa Augustus- Pater patriae Augustus Tuli kriis, talupoja keskklass käis alla, suurmaaomanikest rikas kiht.Võimu kandjaks sai sõjavägi. Suured väjuhid võitlesid võimu pärast
Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus. Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aurelius Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Meie maine elukorraldus peaks vastama Taevariigile. Õigus oma senises tähtsuses väheneb ning asendub armastusega.
võinud abielluda vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus. 33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35. Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist. 36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke
valitsemise alla. Sellega mõeldud,et ori on isik,kes on pm vallasvara ning kuulub omandiõiguslikult isanda alla. Samas Roomas polnud kõik orjad isandale allutatud. Orjaks võidi ka sündida, kui tema ema on ori. ( partus sequitar ventrem). Orja seisundi määramisel isa ei lugenud. Polnud tähtis kas ori sündis abielust või mitte, kuid kui rasestumise hetkel oli ema vaba olnud , siis oli võimalik,et ta võib vaba olla. Laps sünd orjana aga see kuulus siiski ius gentiumi alla. Servie poenad olid karistusorjad, kes enamasti määrati kohtute poolt suure kriminaalkuritöö või deserteerimise eest, jäid ilma isandata sunnitööle. Kuulusid keisrile, kes olid oma sots seisuselt orjad siiski. Võlaorjad, keda nim nexuseks, kuid mida isandad ei saanud müüa nagu tavalisi orje. Oli ka avalikke orje, kes ka ei kuulunud eraõiguse alla, kes võisid olla karistusena või sõjakäiguna kaasa tulnud. Neile anti ette kindlad tööd, mida nad tegema pidid,
ühistuks. Üks Jumal, üks riik, üks õigus. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Inimliku iseloomu seadusele, mis põhineb mõistuse eetikale, omistatakse üldkehtivus, seda vaadatakse kui looduseaduste mõtet ja sisu, sellele põhinab ka õigus. Loodusseadus väljendab endas looduse jõudu – andis reeglid ka õiguse ja ülekohtu kohta . Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (civile ega gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 4. ÕIGUS KUI RAHUKORRALDUS ÜHISKONNAS Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aureliua Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Võtab üle lex aeterna mõiste ja fikseerib seda kui „Jumala korraldav tarkus“, väidab, et lex aeterna koopia in teadvuses on ius naturalis
annaabi.ee 
