Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR
area subcallosa´s. Kolmanda neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es, b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es, c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es. Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis. Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es. Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas.
1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis - hallaine kuulub ekstrapüramidaal-motoorsesse süsteemi 4. hypothalamus 2) mille kaudu on III vatsakese ühendused I, II vatsakestega, mille kaudu IV vatsakesega I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 3) millises osas ja kus asuvad koorealused nägemis- ja kuulmiskeskus thalamus dorsalis’es, nuclei posteriores kuulmiskeskus - corpus geniculatum mediale nägemiskeskus - corpus geniculatum laterale 4) mis moodustab III vatsakese põhja ees hüpotalamus - chiasma opticum, tuber cinereum koos infundibulum’iga, corpora mamillaria, taga - substantia perforata posterior ja pedunculus cerebri !
(väljasopistus) koljuõõnde. Aferentne/tunde närv Sulcus chiasmaticus'e piirkonnas toimub reetina nasaalsetelt (mediaalsetelt) pooltelt lähtuvate optikusekiudude ristumine (chiasma opticum), temporaalsed (lateraalsed) kiud ei ristu, pärast ristumist tekib tractus opticus, mis lõpeb koorealuste nägemiskeskustes- corpus geniculatum laterale's ja keskajukatte colliculus superior'is. Corpus geniculatum laterale'st algab kortikaalne tee (radiatio optica), mis lõpeb kuklasagaras sulcus calacarineus'est ülal- ja allpool (kortikaalne nägemiskeskus). fossa läbib sinus ramus superior: Tuumad asuvad mesencephalon'i
1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis
nucleus ventralis posterolateralis (CF12) nucleus ventralis posteromedialis (C13) projetseeruvad aju ülitundlikkuse tsentris – gyrus postcentralis’es (E14) Nuclei reticulares (C15) - õhuke kausitaoline kiht talamuse lateraalküljel - ühenduvad laialdase koorealaga Nuclei posteriores - Pulvinar (D16) moodustab talamuse tagumise 1/3 integreerib nägemis- ja kuulmisimpulsse ühendub oimu ja kiirusagaraga - corpus geniculatum mediale (D17) mediaalne põlvikkeha pulvinar’i all tuum on koorealune kuulmiskeskus, mis projetseerub oimusagaras - corpus geniculatum laterale (F18) lateraalne põlvikkeha suhteliselt iseseisev moodustis nägemistrakti tagaosal pulvinar’i alumis-lateraalsel küljel tuum on koorealune nägemiskeskus – projetseerub kuklasagaras TRUNKOTALAAMILISED TUUMAD - ühenduses eeskätt ajutüve hallainega Nuclei intralaminares (C19)
Sealt impulss tagasi alt üles. Nägemistee: pigmentkiht kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis'es) bipolaarsed neuronid suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) (kimbud ühinevad) n. opticus (siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde) sulcus chiasmaticus (nasaalsete optikusekiudude ristumine, temporaalsed ei ristu) tractus opticus corpus geniculatum laterale (sealt algab kortikaalne tee radiato optica, mis lõpeb kuklasagaras sulcus calcarinusest ülal- ja allpool) ja colliculus superior 1. Neuronikeha: kepp-ja kolbrakud 2. Neuronikeha: bipolaarsed rakud 3. Neuronikeha: multipolaarsed rakud 4. Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior 1 1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) esiku-teonärv, somaatiline ns
Koos moodustavad need juhteteed üleneva ärgastussüsteemi. REM UNI REM uni ajal aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru ja oimusagaras. Aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas. PGO- lained : kindla mustriga kõrge amplituudiga elektilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex). REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus. Lihastoonia : ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid. Kiired silmaliigutused – ajusillas osa necleus reticularis pontis oralis rakkude aktiivsuse tõttu. NREM – iseloomulikud EEG-spindlid ja aeglased lained, mida põhjustavad sünkroniseeritud sünaptilised
süsteemiga ja prefrontaalse korteksiga ning reguleerivad meeleoluseisundeid n. dorsalis lateralis (dorsaalne lateraaltuum) on seotud teiste talamuse tuumadega ning suuraju koorega ning reguleerib emotsioone n. lateralis posterior (tagumine lateraaltuum) ja talamuse paksenenud tagaosa (padjand, pulvinaris) on samuti seotud teiste talamuse tuumadega ning integreerivad talamusse saabuvaid signaale. Talamuse külgedele jäävad põlvikkehad. Mediaalsesse põlvikkehasse (corpus geniculatum mediale) suunatakse akustilised, lateraalsesse põlvikkehasse (corpus geniculatum laterale) aga visuaalsed signaalid. Muud sensoorsed impulsid suunatakse valdavalt tagumisse ventraaltuuma (n. ventralis posterior). Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa. Sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. Ka punatuum ja substantia nigra ulatuvad osaliselt subtalamusse. Subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, toimides kooskõlas basaalganglionitega.
annaabi.ee 
