Leedi oli suur osa Lad´i igapäevasest õnnest nagu päikesepaiste. Ta paistis olevat küllaltki suurepärane ja täiesti asendamatu. Ta ei suutnud kujutada oma edasist elu ilma koerata naga elu ilma päikeseta. Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks võinud olla vähem pühendunud, kui tema kuni Knave tuli Paika/Kohta. Lad oli 80 naela raskune kolli puhtatõuline nii hingelt kui verelt. Ta oli väga heasüdamlik, mis oli pärandus lõpututest kõrgest soost esivanemate generatsioonidest. Tal oli samuti d´Artagnani julgusega ja ettevaatamatu tarkus. Samuti kes suutnuks kahelda peale vaatamist tema kurbadesse pruunidesse silmadesse. Tal oli Hing . Tema sassis kasukas, mille krae ja rinna esine oli lumivalge, oli nagu oranzi täpiline mahagon. Tema absurdsedelt peenikesed esikäpad millel ta seisis ülemääraselt uhkelt olid hõbevalged. 3Aastat varem kui oli oma esimeses nooruses(enne kui tema võimas rind ja õlad olid jõulised ja
Nad kõik peavad piiratud territooriumile ära mahtuma ja ilmselgelt igaüht me neist elu jooksul ei kohta. Indiviide on suurel hulgas, kuid veelgi rohkem on mõtteid. Igaüks näeb ümbritsevat ainult oma silmade läbi, loob enda mulje maailmast ning seda ei saa kellelegi teisele näidata. Kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise või lihtsalt elu nautimisega? Inimesi on igasuguseid ja nad on pärit erinevatest generatsioonidest. Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige. Osa läheb gümnaasiumisse, osa kutsekooli, mõni kaob klassikaaslaste jaoks jäljetult. Jääb vaid hajuv mälestus, mis
suudame siiski hingevaluta kõik üle elada? Pidevalt räägime sellest, kuidas eestlased, võrreldes teiste rahvastega, on liiga kinnised ning tagasihoidlikud. See tulenevat sellest, et meie rahval on selja taga pikka orjapõlv ning elu võõra võimu all. Praeguseks hetkeks on tekkinud juurde palju põlvkondi, kes ei ole kunagi sellega kokku puutunud ning kes on esimesest elupäevast saadik vabas Eestis elanud. Nemad aga kinnisuse ja tagasihoidlikuse poolest siiski vanematest generatsioonidest ei erine ja võib öelda, et need isikuomadused justkui pärandadakse põlvest põlve edasi. See kõik on aga selge märk sellest, et eestlaste rahvusliku kriisiga on kaasnenud ka hingeline muutus, mis jääb meid saatma kuni lõpuni. Alati aga ei mõjuta kriisid ühiskonnas vaid selle liikmeid, vaid ka neid, kellel tegelikult justkui mingit seost kogu olukorraga ei olekski. Tihti tuleb ette olukordi, kus täiesti kõrvalised inimesed asuvad teise riigi probleeme lahendama
Ülestähendatud keelenäidetest saab selgeks, et Trefurt kuulis Kattilas kindlasti vadja keelt, nii nagu ka hilisemal ajal talletatud etnograafilised materjalid kinnitavad, et esitatud kombekirjeldused käisid just vadjalaste kohta. Nüüdseks on vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Nii nagu kirjutas 1925. aastal üks väheseid vadjalasest õpetlasi Dimitri Tsvetkov, on just kreeka-katoliku usuga ühte sulades vadjalased loobunud oma keelest ning rahvustundest. Usuühtsuse alusel on hakatud end vastupuiklemata pidama venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad.
Joonis 2 Keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid Itsäpäivä
Oskuste korral on hea lahendada konflikte ise aga võimalik on ka delegeerida. ,, Ära kunagi eelda, et teine võtab omaks sinu väärtused, kui sa ei anna selleks piisavat ja jõukohast põhjust toimida nii."(Arvutikirjandus,2013) 4. Mina kui koostööaldis persoon Mina pean ennast koostööaltiks inimeseks. Mulle meeldib asju läbi arutada ,et kuulata mida teised asjast arvavad, teha oma mõtetesse ja plaanidesse parandusi. Erinevatest generatsioonidest inimesed näevad asju hoopis erinevas valguses. Mina arvan, et erinevaid konflikte ja situatsioone on eelkõige hea ja tulemusrikas lahendada meeskonnaga mitte ainuisikuliselt. Konfliktid , erimeelsused saavad lahendatud kui kõik osapooled jõuavad eesmärkideni ning head suhted jäävad jõusse. 3 5. Mina kui sobiva käitumise malliga Arvan, et sobiva käitumise rakendamine erinevates situatsioonides on ka veidi minu probleem
Kirde-Eestist läänes Inkere (Izhora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kultuur Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Nii nagu kirjutas 1925. aastal üks väheseid vadjalasest õpetlasi Dimitri Tsvetkov, on just kreeka-katoliku usuga ühte sulades vadjalased loobunud oma keelest ning rahvustundest. Usuühtsuse alusel on hakatud end vastupuiklemata pidama venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. 19
annaabi.ee 
