a. Ei toimu puutumist (üleulatus, vaegulatus) b. SNÄPPIMINE (snäpitud valesti, topeltelementide esinemine, tolerantsi vead, sisaldumise vead) 4 LOENGUTEEMA KAARDI MATEMAATILINE ALUS 41. Millest koosneb kaardi matemaatiline alus? a. Geodeetiline alus b. Mõõtühikud c. Kaardiprojektsioon d. Mõõtkava e. Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur f. Kaardiraam g. (generalisatsioon) 42. Millest koosneb geodeetiline alus? a. Maa ellipsoidi mõõtmed | b. Koordinaatsüsteemid | - GEODEETILINE DAATUM c. Koordinaatsüsteemide orienteerimisparameetrid | 43. Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus? a. Geodeetiline alus (ellipsoidi suurus, orienteeritus) b
Thorndike (18741949) · Assotsiatiivne tingitus (Krull E, 2000) 6 2. KLASSIKALINE TINGITUS Klassikalist tingitust seostatakse harilikult vene füsioloogi Ivan Pavlovi (18491936) avastusega. Pavlov uuris esimesena eksperimentaal meetodil õppimist. (Krull E, 2000) Klassikalisel tingimisel toimub õppimine siis, kui kaks sündmust esinevad ajas koos. Toimub stiimulite generalisatsioon stiimulid, mis on sarnased algsele tingitud stiimulile, hakkavad esile kutsuma sarnast reaktsiooni. Kõrgema järgu tingimiseks on tingitud stiimuli seostumine muu stiimuliga, mis hakkab esialgset reaktsiooni esile kutsuma.(TÜ Kliinikum,14.03.09) 2.1. KLASSIKALISE TINGITUSE OLEMUS Pavlovi avastatud klassikalise tingituse mehhanism on kõige hõlpsamini mõistetav tema katsetest. Nende algseks eesmärgiks oli uurida, kuidas seostub katseloomal (koeral) toidu
Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. (2.3.6) Tingitud reflekside Väljakujunemise tingimused: *tingitud ärritaja ühe või mitmekordne ajaline kokkulangemine tingimatu ärritaja toimega, *organismi vastuvõtlik seisund-toitumisreflekside põhjal tingitud reflekside väljakujundamine(unisel/näljasel koeral), spordiala tehnika õppimine(väsinuna/värskena) *keskendumise võimalus Tingitud reflekside väljakujunemise faasid:(2.3.7) *generalisatsioon – teatud tingitud ärritaja suhtes kujundatud tingitud refleks vallandub ka teiste sarnaste ärritajate toimel *kontsntratsioon – tingitud ärritaja järjekindlal kordumisel erutusprotsess KNSis kontsentreerub *kustumine – tingitud refleks lakkab toimimast seoses keskkonnatingimuste muutumisega, tingitud ärritajaid ei kinnitata enam tingimatute refleksidega Tingitud reflekside liigid.(2.3.8) Naturaalsed e. loomulikud – kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele
hammustuskohalt. Enamik puugiründeid ei too kaasa haigestumist ja kui siiski infitseerutakse, siis tõsist haigust esineb harva. Inkubatsiooniperiood 3 - 32 päeva I staadium varane lokaliseeritud, esmane infektsioon - Peavalu, iiveldus, oksendamine, kuklakangestus, temperatuuri tõus, farüngiit, konjunktiviit, paresteesiad, sügelus, lihas- ja liigesvalud, lümfadenopaatia, pleotsütoosi ei ole. II staadium - varane dissemineeritud vorm, varane generalisatsioon · Neuroloogilised sümptomid: entsefaliit; meningiit; müeliit; polüradikuloneuriit; kraniaalnärvide neuriidid (VII, III, IV, VI) III staadium - krooniline vorm (haigus > 6 kuu), hiline generalisatsioon sageli ei mäletata puugihammustust · Atroofiline dermatiit; Krooniline neuroborrelioos Herpes-infektsioonid. Poliomüeliit 19
See on protsess, teised mudelid ei olnud protsessikesksed. On võimalik ka tagasilangus mööda seda redelit. Kuuendast ei saa tagasi langeda. Kui langed, pead jälle sealt pihta hakkama, kuhu kukkusid. Esimestes staadiumites on kulu, alates viiendast mõtleb ta juba tulule. Kognitiivkäitumuslikud meetodid Pavlovi klassikaline tingimine kaks stiimulit: tingimatu ja tingitud. Õppimine toimub siis, kui kaks sündmust esinesid ajas koos. Saab rääkida stiimulite generalisatsioon e stiimulid, mis on sarnased algsele tingitud stiimulile hakkavad esile kutsuma sarnast reaktsiooni. Läheb valgeks, hakkab sülge eritama. Kõrgema järgu tingimine tingitud stiimule seostumine mingi muu stiimuliga, mis hakkab esialgset reaktsiooni esile kutsuma. Kustumine kui korduvalt esineb tingitud stiimul ilma tingimatu stiimulita. Operantne käitumine See käitumisviis, mida keskkond karistab või ei kinnita, esineb vähem.
i. Maa ellipsoidi mõõtmed | ii. Koordinaatsüsteemid |- GEODEETILINE DAATUM iii. Koordinaatsüsteemide orienteerimisparameetrid | Kaardiprojektsioon Mõõtkava Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur Kaardiraam 6 (generalisatsioon), Mõõtühikud 27. Millised on tüüpilised projitseerimise viisid? Tüüpilised projitseerimise viisid: · ortogonaalne paralleelsed sirged · tsentraalne (gnoomiline) kese ellipsoidi keskmes · stereograafiline kese ellipsoidi vastasküljel · perspektiivne kese väljaspool ellipsoidi 28. Mis on meridiaan, ekvaator, ortodroom, loksodroom, väikering? Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva
subjektiivsest hinnagu andmisest laste uurimisel. Saab teha järeldusi 1 indiviidi kohta, indiviidide vahelisi (mehed, naised), indiviidi ja ökoloogia vahelisi, indiviidi ja sotsiaalökoloogia vahelisi. Metoodika Deduktsioon teed järeldusi, et see, mis kehtib hulga inimeste puhul (mingi teooria) kehtib igaûhe puhul; oma teooria testimine, üldiselt ühele Induktsioon teed ühe inimese näitel liigselt üldiseid järeldusi, generalisatsioon; ühelt üldisele Empiirilise uurimuse etapid: observation induction - deduction -testing evaluation Arengupsühh uurimismeetodid: Vaatlus (observational study) eelisteks grupiprotsesside vaatlemine, lindistamine, filmimine, hiljem taasvaadeldav: 1. Introspektsioon, sisevaatlus Mis sa arvad? Kuidas seda kirjeldad? jne. Eeldab verbaalset suhtlust, arutelu 2. Välisvaatlus: a) Sekkumine
*selle närvimehhanismid ei ole pärilikud vaid kujunevad välja organismi eluaja jooksul Väljakujunemise tingimused: *tingitud ärritaja ühe või mitmekordne ajaline kokkulangemine tingimatu ärritaja toimega, *organismi vastuvõtlik seisund-toitumisreflekside põhjal tingitud reflekside väljakujundamine(unisel/näljasel koeral), spordiala tehnika õppimine(väsinuna/värskena) *keskendumise võimalus Tingitud reflekside väljakujunemise faasid: *generalisatsioon teatud tingitud ärritaja suhtes kujundatud tingitud refleks vallandub ka teiste sarnaste ärritajate toimel *kontsntratsioon tingitud ärritaja järjekindlal kordumisel erutusprotsess KNSis kontsentreerub *kustumine tingitud refleks lakkab toimimast seoses keskkonnatingimuste muutumisega, tingitud ärritajaid ei kinnitata enam tingimatute refleksidega KNS TALITLUS. Peaaju peamised osad ja nende funktsioonid: *PIKLIKAJU 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks
annaabi.ee 
