Vahelduvvoolugeneraator: 1- kontaktrõngad, 2- alaldi diood, 3- staatori mähis, 4- staator, 5- rootori poolus, 6- ventilaatori tiivik, 7- rootorimähis. Vooluringi katkestussagedus sõltub rootori pöörlemissagedusest st suurematel pöörlemissagedustel suureneb ka katkestussagedus. Vooluringi katkestamisega vähendatakse rootori magnetvälja tugevust ja selle kaudu staatori mähistes indutseeritavat pinget. Enamusel generaatoritel on pingereleed ehituselt sarnased st transistorpingereleed või mikroskeemiga elektronreleed. Erinevus on pingerelee vooluringis paiknemises. Osadel generaatoritel paikneb pingerelee vooluringis jadamisi enne ergutusmähist ja osadel peale ergutusmähist. Pingerelee tööd saab jälgida signaallambi abil, mis paikneb masinate armatuurlaual. Enne korras mootori käivitumist signaallamp sütib ja peale käivitumist kustub. Pingerelee töö põhineb Zenerdioodil
Rihmülekanded autonduses Autonduses on esimene pähe tulev rihmülekanne hammasrihm, mis ühendab mootori väntvõlli nukkvõlliga, mis vastutab klappide positsiooni eest igal ajahetkel. Nukkvõll teeb ühe pöörde väntvõlli iga kahe pöörde kohta. Selline meetod on kasutusel enamikel autodel, kui vanematel autodel võib ette tulla ka kettülekandeid. Rihmasid on erinevates tüüpides, erinevatele mootoritele. Rihmasid kasutatakse veel generaatoritel, veepumpadel jne. CVT Traditsioonilises planetaarkäigukastis kantakse jõud siduri abil üle ühelt hammasrattalt teisele. CVT aga koosneb kahest rattast, mida ühendab rihm ning muudetakse vedava ja veetava ratta diameetrit. Selle tulemusel liigutakse nö ühelt käigult teisele, ilma et reaalselt toimuks käiguvahetust.
Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks Elektromagnetväli – omavahel seotud elektri- ja magnetväli Vahelduvvool – vool, mille pinge või voolutugevus muutub ajas perioodiliselt U t Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektrimootoritel ja –generaatoritel on kaks peamist komponenti – rootor (liikuv osa) ja staator (seisev osa) Induktsioonivool – elektromagnetilise induktsiooni tagajärjel tekkinud vool Liigutades raami magnetväljas, tekib seal elektrivool Juhet liigutades hakkab neile mõjuma Lorenzi jõud. Induktsiooni elektromotoorjõud – pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui juhtmes puudub vool Kõrvaljõudude töö kulub mehaanilise takistusjõu ületamiseks ja laengukandjate liikuma panemiseks
Kui lähedalt vaadata, võib generaatorist paremal näha inimest muru niitmas. Turbiin töötas 20 aastat, laadides Brushi mõisa keldris olevaid akusid. Hoolimata generaatori suurusest oli ta võimsuseks ainult 12kW. Põhjuseks oli see, et aeglaselt pöörlevatel generaatoritel pole just kõige suurem tõhusus. Brushi tuulegeneraator Taanlane Poul la Cour, avastas hiljem, et kiiresti pöörlevad ja väheste labadega tuulegeneraatorid on elektri tootmiseks tõhusamad kui aeglased ja suured generaatorid. Kõige esimene modernne patarei on tehtud Alessandro Volta poolt. 1800.-ndal aastal, tänu ühele lahkarvamusele galvaanilise efekti üle mida kaitses Luigi
Kvartskristallile on nad on neile sisse ehitatud. Nende toimel muutub sagedus karakteristika kuju, täpsemalt iseloomulik see, et resonants sagedus on temperatuurist praktiliselt sõltumatu. Ja seda tema kalde nurk tema kaldenurk 0 joonega. Seejuures selle karakteristika paiknemine omadust kasutataksegi siis kui on vaja generaatoritel väga täpseid ja stabiilseid sagedusi. teljestikus sõltub Op võimendi kui elemendi transiit sagedusest ja võimendu tegurist. Valmistatakse väga suures standariseeritud sagedustega valikus kvartsresonaatoreid. Kui me kasutame mingit Op võimendit, siis me lisame talle tagasiside ahela, millega Elektrilises mõttes on kvarstkristall vaadeldav võnkeringina, täpsemalt järjestik määratakse võimendus tegur
T/4 hiljem 33´ 66´ 11´ 44´ 8´8 5´5 2´2 7´7 3T/8 hiljem 44´ 77´ 22´ 55´ 1´1 6´6 3´3 8´8 jne jne jne Mainime veel, et peale seni vaadeldud kahepooluselise (üks N poolus ja üks S poolus) induktoriga alalisvoolugeneraatorite valmistatakse võimsaid generaatoreid ka 4, 6 või 8 poolusega ning sel juhul on generaatoritel ka 4, 6 või 8 harja. 3. Alalisvoolumasinate liigid Alalisvoolumasinad liigitatakse sõltuvalt ergutusmähise ühendamise viisist ankrumähise suhtes see kehtib nii generaatorite kui ka mootorite kohta. Ergutusmähis (-mähised) on paigutatud induktori poolustele. Alalisvoolumasinaid on neli liiki (joonised 6A 6D). 1. Sõltumatu ergutusega e võõrergutusega alalisvoolumasinal (joonis 6A) toidetakse ergutusmähist, milles on ergutusvool I e , sõltumatust alalispingeallikast
Esineb ka pöördefekt, see tähendab kui rakendada pieso kristallile pinge, siis kaasneb tema mõõtmete muutmine. Ja kui rakendada vahelduv pinge siis tekkib kristalli võnkumine. Seejuures esinevad ka resonantsi nähtused, mille sagedus sõltub kvartskristalli mõõtmetest. Kvartskristallile on iseloomulik see, et resonants sagedus on temperatuurist praktiliselt sõltumatu. Ja seda omadust kasutataksegi siis kui on vaja generaatoritel väga täpseid ja stabiilseid sagedusi. Valmistatakse väga suures standariseeritud sagedustega valikus kvartsresonaatoreid. Elektrilises mõttes on kvarstkristall vaadeldav võnkeringina, täpsemalt järjestik võnkeringina. Kuid sellel lisandub veel kristalli elektroodida mahtuvus. Toodud aseskeemilt on näha, et on võimalik kaks võnkeringi: järjestik võnkering- mille annab kristall, ja paraleel võnkering mis moodustub dioodi ja kvartsi induktiivsusega
suurendada ergutaja võimsust kuni 3 MW-ni, seega põhigeneraatori võimsus kasvab kuni 300 MW-ni. Tänapäeval kasutatakse alalisvoolugeneraatoreid-ergutajaid vaid kuni 100 MW turbogeneraatorite ergutussüsteemides ning paljudes teistes ergutussüsteemides reservergutuse toiteallikana. Võimsate generaatorite ergutussüsteemides kasutatakse mittejuhitavaid või juhitavaid alaldeid. Kõrgsagedusergutajaga ja mittejuhitavate pooljuhtalalditega ergutussüsteemid on kasutusel generaatoritel võimsusega 150 - 500 MW. Kõrgsagedusergutaja on induktortüüpi elektrimasin, mille ergutus tagatakse põhiliselt iseergutusmähisega, mis lülitatakse generaatori rootorimähisega järjestikku. Ergutuse automaatreguleering tagatakse voolu reguleerimisega ergutaja sõltumatutes mähistes. Selle süsteemi ergutuspinge tõusukiirus on 2 -4 1/s. Ergutussüsteemi kiiruse olulise tõusu tagavad vaid juhitavad pooljuhtalaldid. Nendes ergutussüsteemides kasutatakse tavaliselt ergutajana
täispöörete arv on 100 siis peab töötama vähemalt 25 pöörde juures. Osadel laevadel on kasuks põtkurid. Ökonoomsus - on kütuse erikulu ja kasuteguri suhe.Kütuse erikulu arvestatakse g/1kw h. Kasutegur näitab, et kui palju energiat muudetakse kasulikuk tööks 8.Diiselmootori liigitamine tööprotsessi ja kasutusotstarbe järgi. Kasutusotsarbe järgi: 1.Peadiiselmootor (peamasin) mille otstarve on leava edasi tagasi käikuvuse tagamine. 2.Abidiiselmootor(abimasin)generaatoritel. 3.Autonoomsed diiselmootorid - kasut nt kantavate pumpadekäivitamiseks,päästepaatide mootorina. Tööprotsessi järgi-jagunevad diiselmootorid nelja-ja kahetaktilisteksmootoriteks: 4.taktilises diiselmootoris toimub töötsükkel igas silindris 4 takti e väntvõlli kahe täispöörde jooksul (720kraadi) jooksul 2.taktilises diiselmootoris toimub toimub töötsükkel igas silindris 2 takti e väntvõlli ühe täispöörde (360 kraadi) jooksul
3) halva ühenduse korral laeb generaator akut ainult kõrge pöörlemissageduse juures; 1.4) põhjusi tekitavad: a) kontaktrõngaste määrdumine; b) harjade kulumine; c) harja kinnikiilumine hoidikus; d) vähenev harjavedrude survejõud; 1.5) kontaktrõngad puhastada lahusega ja lihvida klaaspaberiga; 1.6) kulunud harjad asendatakse uutega (harjad peavad ulatuma hoidikust välja ca 5...7mm; 1.7) harjavedru survejõud kaalukausil on erinevatel generaatoritel erinev: G250 = 1,8... 2,6 N; G221/222 = 4...4,4. Harja ots peab ulatuma hoidikust välja ca 2,0 mm. 2. Ergutusmähise katkestus 1.1) ergutusvoolu puudumise korral puudub generaatoril väljundpinge või on rootori jääkmagnetismi tõttu vaid mõni volt; 1.2) tekib tavaliselt kontaktrõngaste jootekohtades; 1.3) kontrollida vooluringiga: aku, proovilamp ja mähis; vea korral lamp ei sütti; 1
annaabi.ee 
