Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülek
............................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ............................................................................................ 19 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. ..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................. 22 3.8.2. Transistor ........................................................................................................................ 23 3.8.3. Türistor ........................................................................................................................... 23 4. Elektrimootorid .................................................................
9 väikesed veoakud 44 nimimahutavus, Ah 059 järjekorranumber, 036 külmkäivituse voolutugevus (360 A) TÖÖKARAKTERISTIKUD Külmkäivituse voolutugevus (A) näitab kui tugeva vooluga saab akut koormata: 1) temperatuur - (-18) 0C, 2) koormamise aeg - 10 s. Nõue: aku lõpp-pinge ei langeks alla 6,0 V. 58. Generaatori tüübid ja liigid I. Alalisvoolu generaator: a) eelised: ei vaja väljundpinge alaldit; b) puudused: lamellkommutaatori keerukus ja vähene töökindlus; pingeregulaatorite keerukas ehitus (tagasivoolurelee, voolupiirik, pingeregulaator) ning suur mass II. Vahelduvvoolu generaatori arengut soodustas pooljuhtdioodide leiutamine a) eelised: kompaktne, kontaktivaba, kõrge töökindlus; b) puudused: alaldi ja lisaergutusmähise vajadus
..........................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus
This study material has been compiled in the framework and by financial support of the Leonardo da Vinci pilot project International Curricula of Mechatronics and Training Materials for Initial Vocational Training, EE/99/1/87301/PI.1.1.A./FPI. The content of the publications is the sole responsibility of its authors and in no way represents the opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1
punkti tasandi ·valmistaja peab märkima väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi ·heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega ELEKTRISEADMESTIK Auto elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (aku ja generaator) ja tarvititest. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool
Aegrelee rakendumisel viitega sulguv normaalselt avatud kontakt Aegrelee rakendumisel viitega avanev normaalselt suletud kontakt Aegrelee tagastumisel viitega avanev normaalselt avatud kontakt Tingmärk Tingmärgi tähendus Aegrelee tagastumisel viitega sulguv normaalselt suletud kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis Kontaktori või elektromehaanilise relee mähis Viitega rakendumisel toimiva aegrelee mähis Viitega tagastumisel toimiva aegrelee mähis Pooljuhtdiood Sildlülituses pooljuhtalaldi Türistor Stabilitron pnp-transistor npn-transistor
Kahesilindrilistel kahetaktilistel mootoritel JDK-3D2 ja kahetaktilistel mootoritel koosneb karter kahest poolmest, -K)3 koosneb väntvõll kahest poolest, mida ühendab kes- milles on eraldi sektsioon käigukasti jaoks (joon. 13), Kar- kel asuv hooratas (joon. 12). Viimane pigistatakse väntvõl teri külgruumides, mis külgedelt suletakse eraldi kaantega, lide võllikaelte sisemistele otstele pingutuspoldiga. Hoo paiknevad mootoriülekanne, sidur ja generaator. : Kuna ratta pöördumist võllikaeltel väldivad kulud. Samaaegselt kahetaktilistel mootoritel karter täidab :pumba-kambri tagavad kulud ka väntvõlli poolte õige vastastikuse ase ülesannet, siis peab ta olema hermeetiline ja tuse mootori kokkupanekul. Samasuguse mootori «Jawa- kahe-.silindriUstel mootoritel veel kahekambriline. Viimast 350» väntvõlli aga lahti võtta ei saa. Eraldi hooratast siin tin-:gib väntvõlli väntade 180° paigutus, mistõttu samal
Esimene etapp oli magneetosüütesüsteem, mis koosnes magneetost, jaoturist, süüteküünaldest ja kõrgepingejuhtmetest. Teine etapp oli lihtsüütesüsteem: Kasutusele võeti aku, katkestijaotur ja alalisvoolugeneraaator. See süsteem on oma ehituselt lihtne ja leiab kasutamist veel tänapäevalgi. Lihtsüütesüstem koosneb energiaallikast, süütelülitist, süütepoolist, katkesti- jaoturist, süüteküünaldest, madal- ja kõrgepingejuhtmetest. Süsteemi energiallikaks on generaator, mootori käivitamise ajal aga aku. Aku ja generaator on ühendatud vooluringi rööbiti; nii saab mootor generaatori rikke korral seiskamata edasi töötada, tarbides voolu akust. Süütesüsteemis on madal- ja kõrgepingevooluring. Madalpingevooluringi on lülitatud jaadamisi aku, süütelüliti, süütepooli primaarmähis, katkesti kontaktid, rööbiti kontaktidega on ühendatud kondensaator. Jadamisi süütepooli primaarmähisega võib olla ühendatud veel lisatakisti, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
