See võib aidata meid mitmetel puhkudel. Tänapäevamaailmas kasutatakse meie ge3eniteadmisi kõige rohkem haiguste vältimisel ja nende ravimisel. Pärilikkuse muutmisel DNA siirdamise teel muudetaksetaimede ja loomade pärilikke omadusi ning sellega diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki, somaatiline, sugurakke mõjustav. Kasutades somaatilist geeniteraapiat ravitakse inimest siirdades tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjustamiseks on kaks võimalust. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse
areng normaalne. Teiste geneetiliste haiguste puhul, juhul kui defektse valgu funktsionaalne vorm ei kutsu esile immuunvastust, rakendatakse asendusteraapiat, mille puhul vastavat ensüümi viiakse organismi süstimise teel. Näiteks hemofiilia, SCID-i ja Gaucher-i tõve korral. Kuigi sellistest vahenditest on küll mõningast kasu on nad siiski ajutised. Antud defekti korrigeerimiseks DNA tasemel kasutatakse geeniteraapiat, mille puhul mittefunktsionaalne geen asendatakse selle geeni töötava koopiaga.(2) Ex vivo geeni teraapia Põhilised etapid: 1. Patsiendilt eraldatakse rakud 2. Korrigeeritakse geenidefekt uue geeni sisse viimisega isoleeritud rakkudesse 3. Selekteeritakse ja kasvatatakse korrigeeritud rakud 4. Viiakse või transplanteeritakse need rakud patsiendile tagasi. Kuna kasutatakse autoloogilisi (patsiendi enda) rakke, siis immunoloogilisi probleeme ei teki.
Eetilised probleemid Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske. Katsed inimloodetega on keelatud, kuigi on teada, et loote ravimisel oleks võimalik vältida haige lapse sündimist. Protseduur on väga kallis. FDA (USA Toidu ja Ravimiamet) ...üritab peatada erinevaid geeniteraapia eksperimente Põhjendus: nii mitmelgi inimesel on pärast geeniteraapiat välja arenenud pahaloomuline kasvaja. Nt Prantsusmaal suri 10 lapsest 3, keda raviti geeniteraapiaga. Täname kuulamast!
Geeniteraapia - mis see on? Geenravi Geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks Normaalse geeni siirdamine haigesse rakku Mutantse geeni avaldumise vaigistamine (geenivaigistus) Eesmärk Ravida kaasasündinud ja pärilikke haigusi (nt. immuunpuudulikkus, hemofiiliatõbi, Huntington jne) Ravida haigusi, mida on võimalik elu jooksul omandada (mittepärilikud) Liigid 1. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Somaatilist geeniteraapiat kasutatakse geeni-info Teine tase parandamiseks, mis on põhjustatud pärilike haiguste poolt. Kolmas tase Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse Neljas tase haigesse koesse, kus nad Viies tase muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad sel viisil kahjustatud rakke 2. Sugurakke mõjutav geeniteraapia
ühe geeni haiguste raviks • 1980. aastal Martin Cline muutis DNA- d. • Esimene edukas geenravi operatsioon Ajaloost 1990. aastal USA-s. • Immuunpuudulikkusega lapsele • Osaline ravi • French Anderson • 2006. aastal Andrew Z. Fire ja Craig C. Mello said Nobeli meditsiinipreemia selle eest Puust ja punaseks Mis see on? Miks see on? • Geeniteraapiat ehk geenravi • Geeni lisamine • Geeni asendamine • Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni, mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: • Südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, Alzheimeri tõbi, artriit, diabeet ja kasvajad • Kasutatakse somaatilise rakke (ehk keharakke), vähem ka sugurakke
põhjenda? Mina arvan, et ei, sest kindlasti pole see tervislik ja kasulik. Mina sellist toitu ei sööks. Paljudel inimestel tekitaksid need kindlasti allergijaid, mürgitust ja soovimatuid kõrvalmõjusi. 16. Kuidas ohustavad geenmuundatud liigid looduslikke liike? Geenmuundatud organism on kahjurikindlam, seetõttu võib ta hakata looduses levima, tõrjudes välja kohalikke liike. 17. Milliste haiguste puhul tohib kasutada geeniteraapiat? Hetkel kasutatakse seda ka vähi- ja südamehaiguste, diabeedi, hüpertoonia ja muude haiguste ravimiseks. 18. Millised on geeniteraapia rakendamise peamised probleemid? · Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene, omandades uue geeni ja seeläbi ka uue tunnuse, on sellisel kujul seesama inimene? · Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske. Milliseid omadusi võib raviotstarbel
*parandab ühiskonna kvaliteeti, *põldudel kasutatakse VÄHEM keskkonna mürke. Ohtlikkus: *terviseriskiks toiduallergia, *võib kahjustada nii inimese kui ka loomade tervist, *CMO-de käitumist pole võimalik pika aja peale ennustada, *CMO sisaldab antibiootikumide geene. -pigem EI, sest see võib olla tervisele ohtlik, pole veel piisavalt arenenud. Ei teata veel mõjudest ja riskidest. Ühesõnaga varajane teema. 7. Kuidas ja milleks tehakse geeniteraapiat? Põhimõte: seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse. Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.
GEENITEHNOLOOGIA Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mõjustav. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi.
XIIA klass 2009 Koostajad: Merilin Girin & Maarit Tilk Geeniteraapia olemus · Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. · Eesmärk ravida teatud haigusi · Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. · Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia · ... Ehk ravikloonimine · Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjustav · Eristatakse kahte juhtu: · Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-
TMV ehk tubaka mosaiigiviirus HIV Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismisele kahjulikud, põhjustades haigusi ning tihti ka surma. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias. Selle abil saab läbi viia ka geeniteraapiat. Baketrid bakter eeltuumne (ehk prokarüoot) üherakuline organism Bakteri kuju on kerajas, niitjas või kruvikujuline. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe raku membraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest ning täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest lima, moodustub limakapsel, mis kaitseb ning hõlbustab liikumist.
GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Geeniteraapia Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste – nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: Somaatiline e. ravikloonimine sugurakke mõjustav. Esimene GM bakter oli E .coli 1971. Esimene GM taim oli tubakataim 1983. Esimene GM imetaja oli hiir 1985. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. GMO PLUSSID JA MIINUSED Plussid: Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme)
võivad lisanduda ka mutantsioonid) Pärilikke haigusi põhjustavad mutantsioonid, neid avastatakse/uuritakse kasut. erinevaid diagnoosimeetodeid (nt. sünnieelne diagnostika, DNA ja kromossomide ehituse uurimine ning sugupuu meetod), pärilikest ainevahetushäiretest põhjustatud haigusi saab ravida asendus- või dieetraviga. Vahel kõrvaldatakse pärilikke väärarenguid ka ka kirurgiliselt. Arengupuuete leevendamiseks kasut. Spetsiaalset eriõpetust (tulevikus hakatakse vb tegema geeniteraapiat, ehk vigane geen asendatakse nrm-ga) Mittepärilikud haigused- nakkushaigused, keskkonna ja organ. koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. Downi sündroom põdeval iskul on ülearu üks 21. kromosoom, see muutus kromossomide arvus mõjutab korraga paljusid geene. Need liigse kromosoomiga haiged on lühikset kasvu, mongoliidsete näojoontega, vaimse arengupeetusega ning keskmisest lühema elueaga. Tehnogeneetika-kasut. organ
Lahuses kokku viidud paarduvate otstega fragmendid ühinevad ja ensüümi ligaas abil luuakse ka kovalentsed sidemed. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Eesmärk ravida teatud haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline:Ehk ravikloonimine.Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjutav: Eristatakse kahte juhtu: Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi.
* Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom * Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. * Eesmärk ravida teatud haigusi * Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. * Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. * Katsetusi on tehtud tuhandeid ning praeguse seisuga on aidanud see pisut üle kümne lapse, kes kõik on olnud kaasasündinud immuunsüsteemi häiretega. Kolmel neist tekkis hiljem vähk. * Senised katsetused siiski näidanud, et geeniravi on olnud võimeline haigustest jagu saama ja et geeniteraapial vähemalt mingil määral on tulevikku.
geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: 1. somaatiline 2. sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine: Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjutamine. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglasteennetav ravi.
Mõnedel juhudel on nad ravitavad või leevendavad organismis puuduvate valkude manustamisega vereringesse, kuid enamasti mitte. Pealegi on igati loomulik püüe vabaneda välisest sõltuvustest. Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakudesse. Osal juhul seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Aastat 10-15 tagasi peeti geeniteraapiat pärilike haiguste ravis väga lootustandvaks suunaks. Geeniteraapia sarnaneb transgeneesiga, kuid erineb sellest kahes aspektis. Esiteks siiratakse sama liigi (inimese) geene; teiseks, neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Päritava haiguse puhul tuleb geenravi protseduuri korrata iga puudega järglase juures. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seotud näiteks vererakkudega, siis on asi lihtsam
Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. 2 Liis Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine järglasetele,
majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine
heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis aitab otsustada täpsemalt, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Samuti aitab sünnieelne diagnostika (eriti kui perekonnas on mõnele
osatakse defineerida nende geenide poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Tsüstilise fibroosi (soolade transport rakkudest sisse ja välja on häiritud, kopsud, pankreas ja maks eritavad lima, mis soodustab nende organite infektsiooni ning haiged surevad sageli näiteks kopsupõletikku) põhjustab mutatsioon transmembraanset valku CFTR kodeerivas geenis, mis moodustab epiteelkudede rakkudes ioonkanaleid. Tsüstilise fibroosi puhul on püütud rakendada ka geeniteraapiat, nakatades inimese hingamisteede epiteelrakke modifitseeritud adenoviirusega, mille genoomi on viidud normaalne CFTR geen. Sel viisil on mõnikord saavutatud osalist paranemist, kuid see metoodika ei võimalda töödelda kahjustatud piirkondi teistes organites. Molekulaarse diagnostika meetoditega on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene. See aitab otsustada, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Eriti oluline on sünnieelne
osatakse defineerida nende geenide poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Tsüstilise fibroosi (soolade transport rakkudest sisse ja välja on häiritud, kopsud, pankreas ja maks eritavad lima, mis soodustab nende organite infektsiooni ning haiged surevad sageli näiteks kopsupõletikku) põhjustab mutatsioon transmembraanset valku CFTR kodeerivas geenis, mis moodustab epiteelkudede rakkudes ioonkanaleid. Tsüstilise fibroosi puhul on püütud rakendada ka geeniteraapiat, nakatades inimese hingamisteede epiteelrakke modifitseeritud adenoviirusega, mille genoomi on viidud normaalne CFTR geen. Sel viisil on mõnikord saavutatud osalist paranemist, kuid see metoodika ei võimalda töödelda kahjustatud piirkondi teistes organites. Molekulaarse diagnostika meetoditega on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene. See aitab otsustada, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Eriti oluline on sünnieelne
annaabi.ee 
