dispersse faasi osakeste vahelisi mõjutusi. · Vabadisperssed süsteemid. Dispersse faasi osakesed pole omavahel seotud ning süsteemi struktuur-mehhaanilised omadused on praktiliselt samad kui puhtal dispersioonikeskkonnal. Neid süsteeme nim soolideks. · Struktureeritud süsteemid. Neis moodustavad dispersse faasi osakesed omavahel küllaltki tugevaid ruumilise struktuure; struktuur-mehhaanilised omadused lähenevad tahke aine omadustele. Neid nim geelideks. 57. Analüütilise keemia eesmärk · Analüütilise keemia eesmärk on mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Millised ained on uuritavas objektis? Kvalitatiivne analüüs Kui palju on neid aineid uuritavas objektis? Kvantitatiivne analüüs 58. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs · Kvalitatiivne analüüs on uuritava aine keemilise
Selle käigus orgaaniline vedelik, mida nimetatakse õliks sõltumata tema täpsest hüdrolüüsiproduktide hulk lahuses sõltub kontsentratsioonist, tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim võetakse lahusest ühte liiki ioone ja antakse tagasi teist liiki ioone. keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust. Kontsentratsiooni tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela Jaotatakse happelisteks(vahetavad atioone) ja aluselisteks(anioone). vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka tõustes toimuvad järgmised muutused Na,K seebis kõigepealt korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on VA on üldiselt pööratav, VA on aeglasem kui molekulaarne A; VA dispersioonifaasiks
molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine,
Võib eristada ka disperse faasi osakeste omavahelisi mõjutusi. Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid 1. vabadisperseteks puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest "solutio" lahus) 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu liiga suureks. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete
lahus. Võib eristada ka disperse faasi osakeste omavahelisi mõjutusi. Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid 1. vabadisperseteks puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks. 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kondenseerimismeetodid
väärtustel) on valgu molekulis isenimeliselt laetud gruppide (-NH3+ ja COO-) hulgad võrdsed. See põhjustab ahelate kokkutõmbumist ning pundumine väheneb. Keskkonna pH kaugenemisel isoelektrilisest täpist jäävad ülekaalu ühenimeliselt laetud grupid. Nende tõukumise tõttu nõrgenevad ahelatevahelised seosed ning pundumine kergeneb. 15. Milliste tegurite tõttu suureneb disperssete süsteemide agregatiivne stabiilsus KMÜ lisamisel? 16. Milliseid dispersseid süsteeme nimetatakse geelideks? Millised faktorid soodustavad geelide moodustumist? Millised on geelide põhilised omadused ja kasutusalad? Tarded ja geelid polümeeride lahused ja kolloidsüsteemid, mis on kaotanud sisemise struktuuri muutuste tõttu voolavuse ning omandanud teatud kõvaduse ja elastsuse (zelatiin, lihaskiud). 17. Milliseid nähtusi nimetatakse tiksotroopiaks ja sünereesiks? Tiksotroopia on paljude geelide või muude ainete omadus mehaanilisel mõjutusel vedelduda.
29. Kartul kui tärklise tooraine. Tärklis paikneb mugulates teradena (mikroskoobis hästi nähtavad). Terade mikrostruktuur oleneb kartulisordist. Kartuli tärklis on lisaks kõrgele energiasisaldusele väga hügroskoopne. Kartulitärklist kasutatakse laialdaselt: - toiduaine-, - keemia-, - tekstiili-, - puidutööstuses. Kuumas vees moodustab tärklis kolloidlahuseid. Jahtumisel muutuvad geelideks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (tagab kreemidele, jogurtitele, jne püsiva struktuuri). Tärklise lahustuvust saab suurendada molekulmassi vähendamisega (hüdrolüüsil). Saadust nimetatakse modifitseeritud tärkliseks. Seda kasutatakse paljude lihatoodete (viinerite, keeduvorstide, sardellide) vajaliku lõigatavuse ja tugevdamise saavutamiseks. 30. Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates? Kartuli tärklisesisaldus oleneb:
vees emulsioonid. Lipiididerikkamad öö- ja hoolduskreemid on enamasti vesi-õlis- tüüpi tooted. Lipiididevabad (rasvatud) kreemid tooted baseeruvad eelkõige veel, alkoholil, glütseroolil jne. Kreemjas želee saavutatakse agar-agari, pektiini, karboksimetüültselluloosi või muu pakse kolloidseid lahuseid moodustava aine abil. Selliseid tooteid nimetatakse geelideks ja neid kasutatakse sageli. [1] 2.1 Päevakreem, niisutav kreem, aluskreem, öökreem Näole õige kreemipõhja valimine on väga oluline. Kuivale nahale kasutatakse tavaliselt rasvasemat tüüpi tooteid kui rasusele nahale. Kui tootele lisatakse aktiivaineid, on väga oluline, et need lahustuksid vee- või õlifaasis. Kreemipõhja koostisest sõltub ka see, kas soovitud ained imenduvad naha sisse. [1] Peamised näokreemi tüübid on: 2.1.1 Päevakreem
2) reaktsioonideks, kus suletud süsteemis reageerib osa lähteainest. olevad. Vee keskonna puhul nim. hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. 0,00 Viimaseid nimetatakse pöörduvateks, sest reaktsiooni lõppedes on lähteainete Süsteeme, mis lüofiilsuse tõttu on omandanud mõne tahke aine K Ba Ca Na Al Zn Cr Fe Cd Co Ni Sn Pb H 2 ,(Pt) Cu vahelise pärisuunalise ja saaduste vahelise vastassuunalise reaktsiooni kiirused omadused nim. geelideks ehk tareteks (N: marmelaad, sült). 0,80 1,50 võrdsed. Kolloidsüsteemi iseloomustab valguse hajumine, mida nimetatakse Hg Ag Au Tasakaalukonstant oleneb temperatuurist, kuid ei olene aine opalistsentsiks, seda käsutatakse dispersiooni astme määramiseks. 7.2. Keemilised voluallikad Keemilistes vooluallikates saada- hulkadest
G = H- T*S olevad. Vee keskonna puhul nim. hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. H2SO4 (tihedusega 1,18 kuni 1,22). Elektroodide ühend-l toim-d Püsiva temp-i ja rõhu korral on Gibbsi en.muutus võrdne entalpia Süst-e, mis lüofiilsuse tõttu on omandanud mõne tahke aine om-d järgm reakts-d : muutus miinus temp korda entalpia. nim. geelideks ehk tarreteks (N: marmelaad, sült). anoodil: Pb+ SO42 - PbSO4 + 2e Süst-s en muutus muutub temp-i, rõhu või koostise muut-sel. Kui G en Kolloidsüst-i isel-b valguse haj, mida nim opalistsentsiks, seda kasut katoodil: PbO2 + 4H+ + SO42 + 2e = PbSO4 + 2H2O on mini-ne on tasakaalu olek. dispersiooni astme määr-ks
Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid vabadisperseteks – puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest “solutio” – lahus) Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne “gelare” – külmutama). 89. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. Kolloidsüsteemid tekivad: Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse. Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod) Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus
annaabi.ee 
