surm, ristisurma üksikasjad). B kontseptsioon ajaloo kordumisest (variatsioonidega, sageli madaldatuna), eri ajatasandite paralleelsusest; jutustus on üles ehitatud nagu kaja, detailide pidev peegeldumine. Romaani ülesehituse omapära KALEIDOSKOOPILINE PÕHIMÕTE EHK PEEGLITE SÜSTEEM Kujundid peegeldavad üksteist lõpmatult, võimendades või tühistades. Eesmärgiks luua kahetisi tähendusi, lõpetamatust. Gasparov: ,,...l e i t m o t i i v i l i s e ü l e s e h i t u s e põhimõte /.../ teatav motiiv, kord esile tulnuna, kordub hiljem, esinedes iga kord uues variandis, uute piirjoontega ja aina uutes ühendustes teiste motiividega. Sealjuures võib motiivina esineda iga fenomen, iga mõtteline märk -- sündmus, iseloomujoon, maastikuelement, mis tahes ese, lausutud sõna, värv, heli jne". · Jersalaim Moskva (kirjeldused; akendes peegelduv loojuv päike, öine kuuvalgus,
text with critical introduction, translation and commentary by I. Bywater" (Oxford, 1909). Peale selle on tõlkijal kasutada olnud S.H. Butcheri (New York, 1951, 4. tr.) ja R. Kasseli (Oxford, 1968, 2. tr.) väljaanded ning tõlgetest: R. Kleis, katkendid "Kreeka kirjanduse antoloogias", Tallinn, 1964, lk. 459-468; H. Stich, Leipzig, 1887; E.G. Schmidt, Leipzig, 1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov, Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat käsikirjalist lugemit, erinevat konjektuuri või tõlgendust, on osutatud vaid siis, kui teine lugem või tõlgendus annab olulise erinevuse. Tõlkes tõlkija poolt lisatud sõnad on paigutatud noolsulgudesse. Tekstikriitilises mõttes tähistavad noolsulud konjektuurilist teksti täiendamist,
binaarsete opositsioonide kriitika, logotsentrismi kriitika ning erinewuse kasutuselevõtt. Erinewus on Derrida loodud neologism, milega ta märkis tähendust tekitavat protsessi. Sõna viitab kahele asjale: * erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse * edasilükatud tähendusele, sest sõnade tähendused tekstides muutuvad 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. 1973 avaldasid Tartu-Moskva koolkonna semiootikud omamoodi manifest-artikli ,,Tees kultuuride semiootilisest tõlgendamisest". Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega.
hulka kuuluvad näiteks vihjamine, tsiteerimine, plagieerimine, tõlge,pastišš ja parodeerimine. Pärast seda kui Julia Kristeva intertekstuaalsuse mõiste 1966. aastal Mihhail Bahtini tööd läänemaailmale tutvustades kasutusele võttis, on terminit samuti korduvalt laenatud ja muudetud. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Boriss Uspenski jt) loodud semiootikakoolkond.[1] Koolkond kujunes 1960. aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid. Koolkonna üheks manifest-artikliks on 1973. aastal ilmunud "Kultuurisemiootika teesid"[2]
hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. 27. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult ,,pooleldi lubatud" teaduse tõttu. Kokku aga avaldas Juri
Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab tihti ainult üht, pealesurutud tähendust. Ei keskenduta mitte tekstide ega sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need märgid pandud üldse tähendama seda, mida nad tähendavad. KOKKULEPPELISUS ON MÕTTETUS. Nt. `'Yo, kas sul `rohelist' on? 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult ,,pooleldi lubatud" teaduse tõttu. Kokku aga avaldas Juri
olemasolu vms Intertekstuaalsus –viitamine, üks autor kasutab teise mõtteid Poststrukturalism – ei usalda, et keel on loodud poolt mõjutatuna??? Strukturalism on objektiivne, saab objektiivseks asjad lahti võtta Poststrukturalism – läheneb subjektiivselt, tahab läheneda oma tajuga, ise lähendeda, ei usalda keelt, mis esindab ainult 1 pealeksurutud asja 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. 1973 avaldasid Tartu- Moskva koolkonna semiootikud omamoodi manifest-artikli „Tees kultuuride semiootilisest tõlgendamisest“. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega
annaabi.ee 
