- 6-kihti, neljandale siseneb info. 21. Mis on hüperkolumn? - koore ühendus, mis sisaldab täisühendust silma juhtivus ja suuna sammastest, esindades ühte asendit nägemisväljas. 22. Millisesse ajusagarasse suundub ,,mis?" tee, millisesse ,, kus?" tee. M tee ütleb, kus objekt on, P tee ütleb, mis objekt on. 23. Nimeta vähemalt 2 reetina pigmentrakkude funktsiooni valguse neeldumine, aitavad kaasa A vitamiini vallandumisele. 24. Kui palju on umbes ühes silmas ganglionirakke? Ca 1,2 miljonit. 25. kas silmas on rohkem M või P närvirakke? Parvo. 26. Kui kahjustus on nägemisristmikus, kuidas see ilmneb vaateväljas Inimene ei näe temporaalsemat vaatevälja mõlemis silmas. 27. Kui od silm ei näe, mida kahtlustad, kus võib olla vigastus vasakus ajupoolkeras voi OD silmas. 28.kui parempoolsed vaateväljad on kadunud, mida kahtlustad. Kus võib olla vigastus? Vasakpoolses LGN-is
signaale ajusse (madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel, nt. inimesel): * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Horisontaalsed rakud võimaldavad fotoretseptorite mõju üksteisele laiemas ulatuses * Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju üksteisele * Ganglionirakke on erinevaid tüüpe. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvatele hele/tume piiridele liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Kõrgematel loomadel on leitud:
Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor ->bipolaarne -> ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Kõrgematel loomadel on leitud: Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine
valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot Info koondub fotoretseptor à bipolaarne à ganglionirakk; koondumine on töötlus (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga
Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber- fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot 41 (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele- tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine 42 Kõrgematel loomadel on leitud: Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine
perifeerne osa. Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest: 1) fotoretseptorid (kepikesed kohanenud hämaruses nägemiseks ja kolvikesed kohanenud päevavalguses nägemiseks, kuju ja värvuse eristamiseks) 2) bipolaarsed rakud ( vaheneuronid, ühendavad fotoretseptoreid ganglionirakkudega) 3) horisontaalrakud ( vahendajad, ühendavad kolvikesi) 4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele. Kolvikesi leidub värvust eristavatel loomadel 2 või 3 eri
perifeerne osa. Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest: 1) fotoretseptorid (kepikesed kohanenud hämaruses nägemiseks ja kolvikesed kohanenud päevavalguses nägemiseks, kuju ja värvuse eristamiseks) 2) bipolaarsed rakud ( vaheneuronid, ühendavad fotoretseptoreid ganglionirakkudega) 3) horisontaalrakud ( vahendajad, ühendavad kolvikesi) 4) amakriinrakud (vahendajad, ühendavad ganglionirakke) 5) ganglioni rakud (närvirakud, mille aksonid lähevad nägemisnärvi koosseisus peaajju) Kepikesed ja kolvikesed sisaldavad nägemispigmente. Kepikestes on selleks rodopsiin, mis koosneb valgust opsiinist ja vitamiin A aldehüüdist retinaalist. Valguse toimel see ühend laguneb, mis viib elektriliste laengute vahekorra muutumisele ja närvilõpmetes erutuse tekkele. Kolvikesi leidub värvust eristavatel loomadel 2 või 3 eri tüüpi, mis
närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna, seedimise ja ainevahetuse füsioloogia probleeme. 1847 tõestas Bidder sümpaatilise närvisüsteemi ganglioniraku ja närvikiu ühtekuuluvuse. Eesti meditsiiniloolane V. Kalnin7 väidab, et Bidderi koolkond tegi kindlaks vegetatiivse närvisüsteemi embrüogeneesi, struktuuri ja funktsiooni, seljaaju tsütoarhitektoonika, pani aluse õpetusele neurogliiast (kirjeldas seda esmakordselt küll juba Virchow), eristasid ganglionirakke, tõid teadusse neuroni mõiste. Eriline tähtsus oli Bidderi töödel seedemahlade alal. Alustas ta selles vallas 1848 koos Tartu biokeemiku Carl Schmidtiga (1822-1894) ning esitas tulemused ühismonograafias Seedemahlad ja ainevahetus (1852). Autoritel oli õnnestunud lahendada lämmastikuvahetuse probleem ainevahetuses ning organismi valguvajadusega seotud probleeme. Bidder ja Schmidt rõhutasid valgu asendamatust toidus. Töös näidati ka, et maomahl sisaldab vaba
annaabi.ee 
