2. Narkootikumide jagunemine 2.1 Psühhostimulaatorid 2.1.1 Ecstasy Ajalugu Avastati 1912. aastal ja seda kasutati söögiisu alandajana. 1980. keskel ta keelustati (Ganeri 2000: 42). Välimus Harilikult esineb ecstasy pruunikate või valgete tabletide või värviliste kapslite kujul. Tablette on eri suuruse ja kujuga. Tihtipeale on neid solgid ja sinna teisi narkootikume (nt. heroiini) lisatud (Ganeri 2000: 42). Tarvitamine Tablett või kapsel neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitmeid tunde (Narko: 2008). Mõju Peletab une ja teravdab meeli. Ecstasy mõjul kaovad piirid ja liigne enesekontroll. Tunded teiste inimeste vastu muutuvad siirasteks ja soojadeks (Ganeri 2000: 43). Tekib rahulolu- ja ühisusetunne teistega (Narko: 2008). Miks on kahjulik? ecstasy tekitab sõltuvust: tarvitaja tahab seda üha uuesti ja ei suuda selle kasutamisest
Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest. 4 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust.
südame-vereringe talitluse muutusi Rohke alkohol põhjustab südamelihase kahjustusi, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku. Alkoholisõltlastest ja alkohoolikutest pooled surevad südameveresoonte häirete tõttu. (Allikas: Viru, A., Volver, A. 2004. Alkohol: kuidas säästa end tulevikuks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 190.) Veel Viiteallikad: Otter, M.1997. Narkootikumid. Tallinn: Huma, 135. Ganeri, A. 2003. Uimastid. Tallinn: Egmont Estonia, 176. Shapiro, S. 1992. Alkohol ja teised uimastid. Tallinn: Avatud Eesti Fond, 88. Vere alkoholisisaldus. http://www.lll.ee/nouanne/alkohol.htm Rahvatervise valdkonnas alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid. www . sm . ee /.../$ file / Rahvatervise %20 valdkonnas %20 alkoholi %20 tarvitamisest %20 tingitud %20 probleemid . doc 1.3 Alkoholi sõltuvus Mis on sõltuvus? Sõltuvus võib olla nii vaimne kui füüsiline.
?), ja siis peab liivakella jälle pöörama. Miks sa tegid nii väikese kella?? Reaalses elus sellist kella on rake kasutada. Siin võiks olla sinu liivakella skeem/joonis, mille järgi sa tegid oma kella. 8 Kasutatud allikad: V. Lään (2008). Kõik need aforismid. Greif OÜ. Tartu H . Eelsalu(1985). Ajastult ajastule. Valgus. Tallinn A. Ganeri. Küünlast kvartskellani. Vaba maa AS. Tallinn J. Randles(2006). Ajabarjääri ületamine. http://et.wikipedia.org/wiki/Kell Tahaksin teada, mida sa konkreetselt igast allikast võtsid! 9
Me uurisime lähemalt kanepit, kokaiini, heroiini, LSD-d ja hallutsinogeenseid seeni. Me kuulsime uskumatuid lugusi, kuidas inimesed on proovinud tegeleda salakauba vedamisega. Ma sain teada seda referaati tehes palju narkootikumide ajaloost ja mind pani tõsiselt üllatuma kui jubedaid asju on inimesed võimelised tegema, et narkootikume üle piiri vedada. Ja ma olen kindel, et ma poleks selleks kunagi suuteline. Kasutatud Kirjandus Ganeri Anita ,,Uimastid" 1996 Haskins Mike ,,Meele Mürgid" 2003 Otter Margareete ,,Narkootikumid" 1997 Rom Maris ,,Narkootikumid" http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.htm
üldiselt teada. See on tervisekasvatuse ülesanne, aga tervisekasvatus ei pea olema kuivade faktidega hirmutamine. Et uimastid on halb valik, saagu noortele inimestele selgeks muu elu see, mis pakub neile võimaluse ennast hästi tunda ja põnevalt aega veeta. KASUTATUD KIRJANDUS Jaanus Harro ,,Uimastite ajastu'', Tartu Ülikooli kirjastus, 2006 Mike Haskins ,,Meelemürgid'', inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, Essen, 2003 Anita Ganeri ,,Uimastid'', Egmont Estonia, 2000 Juri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia'', gümnaasiumiõpik, Koolibri, 2002
Uurimistöös sain teada palju huvitavat informatsiooni mobiilidest ning nüüdsest püüan ise vähem mobiili kasutada, kui võimalik, sest praegu me ju ei tea, mille võib tervisele kaasa tuua pikaajaline mobiilide kasutamine. Ettevaatus on siiski tarkuse ema! 2 Kasutatud materjal 1. Alasoo, A. Mobiili kiirgus rikub tervist, kuid ka vähirakku// Postimees 1999. 14juuni. 5lk 2. Ganeri, A. "Märgikeelest sateliidini" Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001, 7lk 3. Kaasik, A. Minajeva, A. Ajuvähk lisaks.(Mobiilide kahjulikkusest)// Luup. 1999. nr13. 38-40lk 4. Lõhmus, A. Pikk mobiiltelefonijutt teeb peast soojaks// Postimees 1999. 14juuni. 5lk 5. Malv, M. Kiirgav mobiiltelefon(mõju uurimisest)// Tervis. 1999. nr7. 37 lk Inertnetiallikad 6. Hesse veeb Mobiiltelefon - kas kahjulik või kasulik!!! 22.02.2005. http://hesse.pri.ee/modules.php
annaabi.ee 
