Elektrolüüs sulatatud soolades: Sulatatud elektrolüüdi korral - katoodil redutseeruvad metalliioonid + anoodil oksüdeeruvad anioonid tekivad vastavad lihtained Sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüs Elektrolüüdi vesilahuses Katoodil (–) väheaktiivsed metallid redutseeruvad;aktiivsemad metallid ei redutseeru, redutseerub vesi: Anoodil (+) lihtanioonid oksüdeeruvad;püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru, oksüdeerub vesi: Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul.Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.Korrosioon on iseenselik protsess. Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga)
ELEKTROLÜÜS Elektrolüüsi mõiste ja rakendus: Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mille käigus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks. Elektrolüüsi tähtsus on suur: seda rakendatakse aktiivsete metallide ja mitmete keemiatööstuse toorainete tootmisel, selle protsessiga kaetakse detaile õhukeste metallkihtidega (galvanosteegia), tehakse jäljendeid (galvanoplastika), puhastatakse toormetalle jne. Soolalahuste elektrolüüsil toimuvad reaktsioonid: Soolalahuste elektrolüüsil kehtivad järgmised seaduspärasused: katoodil (negatiivse laenguga elektrood) toimub redutseerumine: väheaktiivsete metallide katioonid redutseeruvad: Cu2+ + 2e Cu0 aktiivsete metallide katioonid katoodil ei redutseeru, nende asemel redutseerub vesi: 2 H2O + 2 e 2 OH + H2 anoodil (positiivse laenguga elektrood) toimub oksüdeerumine:
tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest
*Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikke, milles leidub vabasid laengukandjaid, nimetatakse elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoontele vastupidises suunas. *Mis on Galvanotehnika, selle liigid! Galvanotehnika on eseme elektrolüütiline katmine metalli või sulamikihiga. Galvanotehnika liigid on galvanosteegia ja galvanoplastika. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukese metalliga. Galvanoplastikas sadestatakse esemele paks kiht, et saada täpsem kujutis esemest. *Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? Voolu levimise võimalused gaasides on: kuumlahendus(hõrendatud gaasid); kaarlahendus(normaalrõhk); sidelahendus(õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks); koroonalahendus(õhk muutub piiratud ruumiosas teraviku läheduses elektrit juhtivaks).
2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n- pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on
Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=l/S l- juhi pikkus S-ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element 4. Kinnises ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nim. induktsioonvooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutus ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas.
on siis, kui välistakistus on lähedane nullile, Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=emj/R+r, vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi molekulide lagunemisel,el.vooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nimet. elektrolüüsiks, pos.ioonid(katioonid)-neg.elektroodi (katioodi) poole-saavad elektrone juurde, anioonid-anoodile-annavad ära, galvanotehnika (esemete katmine metallkihiga)-galvanosteegia(metallesemete katmine teise metalli õhukese kihiga,galvanoplastika(sadestatakse esemele paks metallikiht),elektrolüüsi põhiseadus e. faraday 1. seadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass on võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega(m=kIt), gaas hakkab elektrid juhtima siis, kui ta ioniseeritakse(aatomitest ja molekulidest lüüakse välja elektrone)el.voolu gaasis- gaaslahendus, põhiliigid:huum-(hõrendatud gaasides,valgusreklaamis),kaar-(normaalrõhul,
Vedelikes on laengukandijateks ioonid. Metallides elektronid Gaasides nii elektronid kui ka ioonid. normaaltingimustel mittejuhid Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad(happed, alused, soolad) Elektrolüüs elektrivooluga kaasnevat aine eraldumist elektroonidel nimetatakse elektrolüüdiks. Galvanotehnika esemete katmine metallikihiga. Galvanosteegia seisneb metallesemete katmises teise metalli õhukse kihiga. Galvanoplastikakas sadestatakse esemele suhteliselt paks metallkiht, et saada eseme pinnast jäljendit. Elektrolüüsi põhiseadus ehk Faraday esimene seadus. Alalisvoolu toimel elektroodile kantav aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja alektrolüüsi kestusega t. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. k
m=kq m-aine mass k-elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus:Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k=AFz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 Ckg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 5. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest
laenguga . m=kq kus m aine mass k - elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus. Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k = A / F·z kus A aatomimass F Faraday arv ( F = 96,5·106 C/kg ekv) Z - aine valents Temperatuuri tõustes ioonide liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. 1. Galvanoplastika. 2. Galvanosteegia. 3. Elektrometallurgia. 4. Elektrolüütiline poleerimine. 5. Elektrolüütkondensaatorid. 6. Keemilised vooluallikad. - batareid - akumulaatorid pliiakud leelisakud dryfit,geel ja AGM tüüpi akud - kütuse element
2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p- pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk
13. Iseloomusta eletrivoolu vedelikes: elektrolüüt, dissotsiatsioon, elektrolüüs, sõnasta elektrolüüsiseadus, valem, kirjelda elektrolüüsi rakendusi? Elektrolüüt: soolade, hapete, leeliste vesilahus; Dissotsiatsioon: molekulide jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks; Elektrolüüs: Aine eraldumine elektroodil, elektrolüüsiseadus:elektroodil eraldunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbiva voolutugevus ja ajaga. (m=kIt) Kasutusalad: galvanosteegia(metallesemetele katete peale kandmine, kroomimine jne), galvanoplastika(esemetest jäljendite valmist.), Al tootmine, Cl tootmine. 14. Mis on gaasi ionisatsioon, kuidas ionisatsiooni tekitada, mis on gaaslahendus ? Gaasi ionisatsioon: normaaltingimustel gaas eletrivoolu ei juhi(puuduvad vabad laengu kandjad, gaas tuleb ioniseerida. Saab tekitada: temp.tõstmine, UV vi röntgenkiirgus, radioaktiivne kiirgus. Gaaslahendus: elektrivool gaasides. 15. Mis on sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus
U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 3. Pooljuht dioodid. - Pooljuht dioodid e. pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk pn- siire. Pooljuhtventiil on selgelt ühesunalise juhtivusega. 4.Elektrolüüsi kas, tehnikas. 1.Galvanoplastika- metallijäljendi saamine reljeefsest mudelist 2.Galvanosteegia- metallesemete pinna katmine elektrolüütiliselt, mõne teise metallikihiga 3.Elektrometallurgia – teadmised, mis seotud elektrolüüsiga 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid - elektroodid 6.Keemilised vooluallikad – patareid, akumulaatorid (pliiakud, leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud), kütuse element Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 5. Valguse difraktsioon. - nim
Kullaga reageerib ka kloor; tekib kuldkloriid, tähtsaim kullaühend. Kui kuldkloriidisse toimida ammoniaagiga, tekib paukkuld, mis plahvatab väga kergesti. Kuldkloriidi kasutatakse ka värviliste klaaside saamisel, sest klaasimassile lisatud kuldklorrid annab värvivarjundeid heleroosast purpurpunaseni. Punast rubiinklaasi kasutatakse fotonduses, signalisatisoonis, dekoratiivklaasina. Pärast seda, kui saksa päritoluga vene füüsik M. H. Jacobi leiutas 19. sajandi keskel galvanosteegia ja -plastika, hakati esemeid kuldama elektrivooluga. Elektrolüütiliselt on võimalik saada täiesti ühtlase paksusega kullakihti. Kihi värvus oleneb lisanditest. Kui elektrolüüdis on lisandiks vasktsüaniid, saadakse punakas kiht, vask- ja hõbetsünaniidi segu annab rooska kihi, hõbetsüaniidi korral tekib roheka tooniga kullakiht. Kuhu kaob kuld Iga aastaga tuuakse maapõuest välja kuni 1500 tonnia kulda. Paradoksaalne,
voolutgevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestvusega Q = I2*R*t (ühik J (džaul) 17 Elektrivool vedelikes - vabad laengu kandjad (laetud oskased) ioonid Elektrolüüt - keemilineühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad 18 Galvano tehnika - meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemed metalli kihiga Galvanosteegia - metallesmete katmine teise metalli õhukese kihiga Galvanoplastika - sadestatakse esemele paks metallikiht, et saada esemepinnast täpset jäljendit 19 Voolulevimise võimalusi gaasides: -huumlahendus - realiseerub hõrendatud gaasides (reaktsioonides) -kaarlahendus - tekib normaalrõhul (õhus = 100kPa = 1 atmosfäär (at)) -sädelahendus - õhk muutub väga tugevas elektriväljas lõhiajaliselt elektrit juhtivaks
Joule'i Lenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt 17. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid. Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18. Mis on Galvanotehnika, selle liigid Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga. 1. Galvanosteegia õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks 2. Galvanoplastika paks metallikiht, jäljendid, koopiad 19. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ? Huumlahendus (hõredates gaasides), kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 20. Mis on plasma ? Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid. N-pooljuhti on legeeritud doonorid.
Elektrolüüs: kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. Katood- neg eletrood; anood- pos elektrood. Katoodidele liikuvaid pos osakesi nim katioonideks ja anoodidele neg osakesi anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel- eletrolüüs. 43. elektrolüüsi kasut tehnikas- galvanosplastika, galvanosteegia, elektrometalurgia, elektrolüütiline poleerimine, elektrolüütkondensaatorid, keem. Vooluallikad (batareid, akumulaatorid, pliiakud, leelisakud; dryfit, geel ja AGM tüüpi akud, kütuse element. 44. Optika põhiseadused, valguse parameetrid-I valguse sirgjoonelise levimise seadus- valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt. II valguskiirte sõltumatuse seadus- valguskiirte levimisel, nende lõikumisel nad ei mõjuta üksteist. III valguse
VALEM: Q=I2Rt 17.Kirjelda elektrivoolu vedelikes.- Elektrolüüd on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks ioonid. (Elektrolüüt on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad.) 18.Mis on Galvano tehnika, selle liigid?- Galvano tehnika on eseme katmine metalli kihiga. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukuse metalliga. Galvaanoplastikas sadestatakse esemele suhteliselt paks kiht, täpse eseme kujutise saamiseks. 19.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub
VALEM: Q=I2Rt 16.Kirjelda elektrivoolu vedelikes.- Elektrolüüd on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks ioonid. (Elektrolüüt on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad.) 17.Mis on Galvano tehnika, selle liigid?- Galvano tehnika on eseme katmine metalli kihiga. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukuse metalliga. Galvaanoplastikas sadestatakse esemele suhteliselt paks kiht, täpse eseme kujutise saamiseks. 18.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub
laenguga. m=kq m-aine mass k-elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus:Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k=A/Fz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 C/kg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. 5p.Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud Vahelduvvool- Vahelduvvoolu laialdase kas põhjuseks on see, et teda on võimalik lihtsalt ja
suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg elektron. anood- pos elektron:-- Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. 42. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 43. Optika põhiseadused, valguse parameetrid Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused
plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg elektron. anood- pos elektron:-- Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Optika põhiseadused-Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed omadused.Nähtustes nagu interfrents, difraktsioon, polarisatsioon- käitub valgus kui laine. Nähtuses nagu fotoefekt, röntgenefekt jt.- käitub valgus kui osakeste voog
Nii on võimalik suurtes kogustes saada väga puhtaid metalle. Suurem osa vasest, mida tööstus kasutab, on rafineeritud elektrolüütiliselt. Galvaanilised pinnakatted Galvanotehnika puhul on metallikihiga kaetav ese katoodiks, anood võib olla samast metallist või inertsest voolu juhtivast materjalist, elektrolüüdiks on vastava metallisoola lahus. Galvonotehnika puhul on tähtis, et kattekiht oleks ütlane, tihe ja tugev. Galvanotehnika jagatakse galvanosteegiaks ja galvanoplastiks. Galvanosteegia põhieesmärgiks on korrosioonikindla, ilusa ja õhukese, aluspinnaga väga tugevalt seotud kaitsekihi saamine. Galvanoplastika ülesandeks on esmalt vormi võtmine galvaanilisel teel. Galvanoplastikas võib kihi paksus olla mitu millimeetrit. Galvanosteegia puhul peab kaetav ese olema metallist, galvanoplastika puhul võib vormi võtta elektrit mittejuhtivalt esemelt, kui ta enne katta õhukese voolu juhtiva kihiga. Galvanoplastika eeliseks muude vormivõtmise meetodite ees on
annaabi.ee 
