Katakombimaal. Püha õhtusöömaaeg Seinamaalid katakombides Katakombimaalid Katakombimaal. Hea karjane Varakristlik arhitektuur. Tsentraalehitised Põhiplaanilt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreeka rist Põhiplaani äärmised punktid keskmest ühekaugusel Mausoleumid e. haudehitised Baptisteeriumid e. ristimiskabelid Sta Constanza Sta Constanza Sta Constanza Galla Placidia mausoleum. Plaan ja interjöör Galla Placidia mausoleum Ravennas Galla Placidia mausoleum Ravennas Galla Placidia Galla Placidia Ortodokside baptisteerium Ravennas Püha Peetri katedraal Roomas Püha Peetri katedraal Roomas. Lõige Santa Maria Maggiore Rooma 5.saj Sta Sabina San Paolo Fuori le Mura San Apollinare in Classe
raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius Bassuse sarkofaag, Vatikan, u 359 a. Varakristlik kunst, skulptuur, Spouse sarkofaag, Prantsusmaal, 4 saj algus. Varakristlik kunst, reljeefikunst/skulptuur, Marcus Claudianuse sarkofaag. Vanakristlik kunst, laemaal, Hea Karjane Galla Placidia mausoleum, Ravennas, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Püha Laurentsius läheb märtrisurma, Galla Placidia mausoleum, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Kristus hea karjasena, Ravennas. 6. saj. Varakristlik arhitektuur, Rooma vana Peetri basiilika Transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv Apsiid- transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Varakristlik arhitektuur, Püha Markuse katedraali kellatorn
sissekäigu ees aatrium ja välimine sammastatud ristikäik. Kiriku keskel on väike altar, mida ümbritseb 12 sammast. Seinad olid kaetud marmoriga. Sissekäigu vastas on niss, milles on praegu viinamarja motiiviga sarkofaagi koopia. Ambulatory võlvid on kaetud 4. saj pärinevate mosaiikidega, milles segunevad kristlikud sümbolid paganlikega. Kupli mosaiigid on nüüdseks hävinud, asendatud 16- 17. saj maalingutega. Konstantinopoli Hagia Sophia Qualat Simani klooster Ravenna Galla Placidia mausoleum Ehitatud 425-430 pKr, kreeka risti kujulisena, mille kuppel on täielikult kaetud mosaiigiga (8 apostlit ja sümbolistlikud tuvid joomas), ülejäänud neli apostlit on kujutatud ristvõlvidel, tähed. Ukse kohal on Kristud hea karjusena, noor, habemetu, kuue lambaga. Vastasseinas on arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale,
Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Ahastav naine. u. 3. sajandi Apostel ? 3. saj. keskpaik. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Iisaku ohverdamine. 4. saj. Katakombimaal. Hea Karjane. Galla Placidia mausoleum, Ravennas. u. 425 Jaakobi võitlus ingliga. Leht käsikirjast. u. 525 Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, miilest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. praegu Peetri kirikuga. Santa Costanza mausoleumi interjöör. u. 350. Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks, hiljem kasutusel kirikuna. Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535-549
Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab kreeka rinsti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu-smaldi. San Vitale kirik Linna tähelepanuväärseim mälestis on San Vitale kompleks, kuhu kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10. sajandist, Galla Placidia mausoleum ja Rahvusmuuseum (Muzeo Nazionale), kus eksponeeritud on ikoone, maale ja arheoloogilisi eksponaate rooma– ja varakristlikust perioodist. 526–547 ehitatud San Vitale kirik on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas. Bütsantsi maalikunst Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed.
kaugemale kui ülemine. Addis Abeba kaugus linnulennult Tallinnast on umbes 8000 km. Etioopia kellaaeg on 1h võrra Eesti ajast eespool. Geoloogiline ehitus ja pinnamood Etioopia territoorium pakub hulga kontraste, mille põhjal võime jagada maa kolmeks piirkonnaks. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Etioopia mägismaad, mille keskmine kõrgus on 1675 meetrit, läbistavad arvukad jõed ja sügavad mägedest ümbritsetud orud. Kõrgeim mägi on 4620 meetri kõrgune Ras Dasan, kõige madalam koht on allapoole merepinda Denakili alamikul -125 m. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Kuna pinnamood on väga mitmekesine ja pakub palju kontraste, siis on turismi suhtes see
Etioopia Demokraatlik Vabariik referaat 1. Asend 1.1 Mandri kaart 1.2 Geograafiline asend Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos. Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1
Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama (Eritrea sai nende asumaaks). Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. Loodus Etioopia territoorium pakub hulga kontraste, mille põhjal võime jagada maa kolmeks piirkonnaks. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Etioopia mägismaa on mägismaa Aafrika kirdeosas Etioopias, Eritreas ja Somaalia põhjaosas. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Etioopia mägismaad, mille keskmine kõrgus on 1675 meetrit, läbistavad arvukad jõed ja sügavad mägedest ümbritsetud orud. Kõrgeim mägi on 4620 meetri kõrgune Ras Dasan. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult
16.sajandil olid rüütliromaanid, eriti Hispaanias, kus hakati kirjutama mahukaid proosaromaane rüütlitest. Tähtsamad rüütliromaanid - "Amadis de Gaula" (Wales'i Amadis; 1508) Rodriguez de Montalvo, mahukas proosaromaan. Seiklus ja armastus. Amadis (noor rüütel, Wales'i kuninga ja soti kuninga tütre poeg) ja Oriana (Briti kuninga tütar). 5. mai Hispaania kuulsaim rüütliromaan - Rodriques de Montalvo "Amadis de Gaula". Kataloonia tuntuim teos Martorell ja Galla "Tirent Valge"(1490), väga mahukas, suurem kui "Don Quijote". Don Quijote ei ole rüütliromaan! Teose olustik on hoopis teistsugune, see on rüütliromaani paroodia. Aga Cervantesel on siiski üks rüütliromaan "Persiles Sigismunda kannatused", mille ta kirjutas Don Quijote teise osaga paralleelselt. Rüütliromaan pidi aga Euroopas taanduma, peale tulid realistlikumad zanrid. Pastoraalne romaan oli rüütliromaaniga kõrvuti. Boccaccio kirjutas esimesed
Ristimiskirikute e. baptisteeriumide eelistatuimaks põhiplaani vormiks oli ring või kaheksatahk (viimane andis võimaluse seostada seda kristliku arvusümboolikaga), säilinud näitena võiks nimetada õigeusklike ristimiskirikut Ravennas (5.saj.), mis paistab silma eeskätt oma rikkalike mosaiikkaunistuste poolest. Mosaiik on põhiliseks kaunistusvõtteks kõigi varakristlike sakraalehitiste juures. Ravenna tsentraalehitiste hulka kuulub ka Galla Placidia mausoleum(5.saj), väike ristikujulise põhiplaaniga hoone, mille ristiharud on kaetud silindervõlviga, ristiharude lõikumise kohal aga on kupliga kaetud torn. Müüride paksus, hauakambri hämarus ning kogu ehitise suhteline madalus meenutab katakombe. Varakristlik arhitektuur moodustab silla antiikarhitektuuri ja keskaegse arhitektuuri vahel, siit ammutab ideid ka bütsantsi ehituskunst.
annaabi.ee 
