Lähedalt vaadates oli arusaadav, et tegu on maalitud pesudega, kuid kaugemalt vaadates oli nagu päris. Lähedalt oli näha igat pintslitõmmet ning lillemotiivid olid nagu mõne tavalise õpilase tehtud. Kui tuharad olid väga prinkis, siis rinnad oli kunstnik kujutanud vanade ning väsinutena, nad olid ära vajunud, ka rinnahoidjad olid all pool. Aluspesu muutis eriliseks neid ümbritsev pits, mis näis kui ruumiline ja kujundile külge kleebitud. Viive Väljaotsa teiseks keraamiliseks koguks oli ,,Taaveti silm," mis koosnes kümnest erinevast silmast. Tegelikult oli neist üheksa kuju enamvähem ühesugune, kuid neid eristas värv ning selle tähendus. Mõnesse oli kujutatud südameke, millest võib järeldada, et autor püüab vaatajale näidata armastust. Ühte silma eraldas teistest tema kuju, see on sisse poole õõnestatud ning mitmes kohas olid augud, siin ei osanud ma midagi õelda, kas see on katki või peabki nii olema
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Must muna
värvid olid väga hästi valitud,mis mulle väga meeldis.See töö jäi mulle näitusel kohe silma,ma ei tea küll miks kuid arvan, et just nende värvide pärast,sest need värvid sulandusid omavahel. Kõige vähem meeldis mulle näitusel teos "Meelespea".Arvan,et see ei meeldinud mulle sellepärast kuna seal ei olnud kasutatud eriti palju värve ja jättis üksluise mulje.Pildil oli kujutatud koera kellel oli jutumullike juures ja sellesse oli kirjutatud" ära unusta mind ! " (JOONIS 2) Antud näitus meeldis mulle väga,kuigi ma ei ole eriti kuulnud Mall Metsast eriti,siis tema tööd jätsid sellise sooja mulje.Töid oli väga palju ja kõik tööd olid väga ilusad,kuigi mulle mõni eriti ei meeldinud või ma ei saanud sellest aru, aga see on juba maitse asi.Soovitaks kõigile antud näitust vaatama minna,kuna värvivalik oli väga lai ja see tegi tööd väga väga ilusaks. (JOONIS 1) (JOONIS 2)
Autor armastab kasutada üsnagi puhtaid ja julgeid värve. Tema pildid on väga värvikad ja lihtsasti mõistetavad. Nagu eespool mainitud, kasutab Kipper enda töödes guasse ja pastelle. Tema maalide ülesehitus on üllatavalt lihtne ja väga realistlik, võibolla sellepärast just ongi tema töid lihtne mõista. Kõige selle põhjal järeldan, et Jakob Kipperi tööd on väga impressionislikud. Tegelikult oli Jakob Kipperi näitus minu jaoks väga huvitav. Kunstnik väljendab ennast väga lihtsalt, arusaadavalt ja värvikalt. Tema töödes oleks olnud nagu midagi väga kodust ja hubast mis kutsub inimesi vaatama. Tundub nagu härra Kipperil oleksid natukene lapsikud tööd, kuid pikemalt uurides leidsin tema igalt pildilt mingi mõtte. Samas üllatas mind see, et tema töö raamid olid ise tehtud. Sellest võin järeldada, et tema tööd on tehtud südamega ning ta on nendega vaeva näinud.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Monet2klimt Retsensioon I Karin Brit Liinsoo 10-1 Tallinn 2017 Ma külastasin Monet2klimdi näitust. Ma käisin seal 11.11.2017. Näitusel "Monet2Klimt" näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsat teost. Seal esitati Monet, Van Gogh'i ja Klimti maale. Näitusel kasutatava tehnikaga on võimalus: vaadata Monet'i maalide struktuuri; tunnetada Van Gogh'i postimpressionismi värve ja aru saada Klimt'i modernismist ja sümbolismist. Näituse kestis 45 minutit, ning need pildid jooksid ekraanidel vahetpidamata. Gustav Klimt (14. juuli 1862 6
NÄITUSEKÜLASTUS II Külastasin Eesti kunstimuuseumi, mis asub aadressil Weizenbergi 34 / Valge 1. Seal oli näitus ,,Varamu". See oli püsiväljapanek. Teostel on kujutatud Eesti kunsti klassikat 17. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Tegemist oli grupinäitusega, sest näitusel sai näha eesti kunstnikute rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Valisin ühe toa, mille nimi on ekspressionism, kus sai näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal oli näha 9 kunstniku tööd. Kokku sai näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost
isikunäitusega ja juba samal aastal valiti Pariisi Sügissalongi liikmeks. Kuigi kunstnik nendel aastatel kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. Isikunäitused toimusid Pariisis (1927, 1928, 1931), Philadelphias (1928), Strasbourgis (1931) ja Amsterdamis (1935). Kodumaise publiku jaoks korraldati 1936. aastal näitus Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 19151936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning selle kunstilisest arengust. 1937. aasta lõpul Viinis Künstlerhausis toimunud 57. kunsti aastanäitusest võttis Wiiralt osa ainsa välismaalasena. Wiiralt autasustati kuldmedaliga ning väljapandud 21 tööst müüdi 13. Prantsusmaal viibides töötas
eksamite sooritamist ülikoolist lahkuda ning hakata tööle, kuigi ta polnud üldsegi halb õpilane, hoopis vastupidi, tal olid viied ning ta oli ainuke, kes sai kursuselt kõrgendatud stipendiumit. Kursusekaaslase Tarmo Roosimölderiga, kellega nad ülikoolist koos lahkusid, lõid nad mitteametliku kunstnikerühmituse "Lüliti". Päevast, mil Navitrolla lahkus ülikoolist, hakkas ta ennast kunstnikuna teadvustama. 1989/90.aastatel toimus "Lüliti" esimene näitus Tartus, millele peatselt järgnevad ka teised Tallinnas, Võrus ning mujalgi. 1990. aastal pidas järjepidev Heiki vajalikuks veel üritada sisse astuda kunstikooli. Nii läks ta neljandale katsele, kuid ka see ebaõnnestus. Sellel ajal tabasid teda ka isklikus elus ebaõnnestumised ning veel polnud müüdud ka ühtegi maali. Üldine kriis saabus 1992. aastal, kui "Lüliti" oli justkui suremas ning Tallinnasse läinud ning tööd meeletult rabav Navitrolla oli läbinud juba mitmeid
Katariina Karu 10A ,,Tantsija" Retsensioon Külastasin Kuressaarest pärit noore kunstniku esiknäitust ,,Tantsija". See asus Saaremaa Kunstistuudio Galeriis. Näitusel oli õhkkond väga meeldiv ning taustaks mängis mõnus muusika. Laura Arpo maalid olid tehtud akrüüliga. Kunstnik on ise küll väga noor, kõigest 26- aastane, kuid tema esiknäitus oli väga nauditav. Inspiratsiooni selleks näituseks sai tema tantsijatelt, eriti baleriinidelt ning seda oli ka tema maalide peal näha. Need kujutasid erinevaid baleriine ning nende tantsupositsioone ja graatsilisi hüppeid. Veel on kunstnik maalinud palju lilli, mille inspiratsioon tuleb tal eelkõige looduse kaunitest värvidest. Näitusel oli küll kahjuks väga vähe maale, mis oli ka minu arust üks miinus. Kõik Laura Arpo maalid, mida näidati olid väga kaunid ning
Retsensioon Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus Külastasin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitust ,,Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus". Tegemist oli Eesti Maalikunstnike Liidu 2012 aasta mahukaima ülevaatenäitusega. Esindatud olid nii liitu kuuluvad kui ka äsja kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud. Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu"
Ta rajas Tartusse ateljee. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. 6 Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis
Kodumaised kunstnikud on hinnas Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
