parnassi jalamile. Pime laulik Homeros seisab paljajalu, peas loorberipärg, ja kuulab suletud silmil taevalikke muusikahelisid. Homerose kollane kitoon, mille peal on sinine üleriie himation, jätab vabaks parema käe. Homerose käsi on pimedatele inimestele iseloomulikus asendis, kobavalt ettepoole sirutatud. Homerose kõrval, punases himationis, külgvaates, seisab karmi näoga Dante. Fresko "Galateia triumf" jutustab, kuidas mühakas hiiglane Polyphemos laulab armastuslaulu ilusale merenümfile Galateiale, kes sõidab üle lainete kaarikus, mida veavad kaks delfiini. Nümf naerab kükloobi rohmaka laulu üle, pöördub ja naeratab. Loor hõljub tema taga. Kõik pildi jooned, alates putode armunooltest kuni Galateia käes olevate ohjadeni, koonduvad pildi keskmeks olevale kaunile näole. Galateia ümber kihab merejumalate ja nümfide lustakas seltskond. Triitonid puhuvad oma merekarppasunaid
osa ja paigutus on kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. Idealiseerimine ja üldistamine jõudis tema töödes just sellele tasemele, et ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Tema küps stiil andis Euroopa kunstnikele eeskuju 19. sajandi lõpuni. Raffael töötas kuningate ja paavstide soovil aga ainsa erandina töötas ta rikka pankuri Agostino Chigi jaoks, kellele maalis ta fresko "Galateia triumf". Raffaeli kuulsamad tööd on: "Kolm graatsiat" (umbes 1505, Chantilly, Musée Condé), "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre), "Püha Cecilia ekstaas" (umbes 1514, Bologna, Rahvuspinakoteek), "Naine looriga" ("La donna Velata") (umbes 1515, Firenze, Pitti palee), "Sixtuse madonna" (umbes 1516, Dresden, Vanade meistrite maaligalerii), Paavsti Leo X portree kahe kardinaliga (151718, Firenze, Pitti palee), Noore naise portree ("La Fornarina") (umbes 1518, Rooma,
õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5. Nereiidid on kreeka mütoloogias merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6. Sireenid Sireenid olid kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Neil olid mitmesugused erilised võimed. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Nendega oli kimpus ka Odysseus, kuid ta lasi oma kaaslaste kõrvad vaha täis toppida, ennast masti külge siduda ja pääses hukkumisest. 7. Pygmalion legend
kuid neid lugusid ei saa võtta kui kreeka piiblit, kreeka religiooni katekismust. Müüdid kujutavad endas sageli teadust, mis tekkis sis, kui inimene püüdis esmakordselt seletada kõike seda, mida nägi enese ümber. Kuid on olemas ohtsalt ka niisuguseid müüte, mis ei seleta üldse midagi. Need lood kujutavad endast üksnes meelelahutust, palasid, mida inimesed üksteisele pikkadel talveõhtutel jutustavad. ,,Pygmalionil ja Galateia" lugu on üheks niisuguseks. Kuid neis teostes esineb ka religioon. Kindlasti taustal, kuid ikkagi selgesti märgatvalt. Alates Homerosest ja lõpetades tragöödiate või isegi hilisemate teostega, võib müütidest välja lugeda, mida inimolend oma jumalailt vajab. Piksepilduja Zeus näis kunagi olevat vihmajumal olnud. Ta oli isegi päikesest võimsam, kuna kaljune Kreeka vajas vihma rohkem kui päikesepaistet ja jumalate jumal
Armastas Smilaxi Adonis Aphrodite armastatu. Aphrodite palub, et Adonis jahile ei läheks, kuid ta läheb ikka. Tekib punane roos, anemoon (vahemeremaade armastuslill) . Adonised tekivad Aphrodite pisaratest ja Adonise verest. Sefiir õrn tuuleiil. Hyakinthos Zephyros Tekib hüatsint. Saab surma Apolloni poolt visatud kettaga. Gükloop sõõrsilm Gükloop Polyphemos kannibal , hiiglane. Armastas Galateiat. Odysseuse reisikaaslased rammisid gükloobi pimedaks. Galateia armastas Akist. Polyphemos tapab kiviga Akise, ta muutub Sitsiilia jõeks. Tuulte jumalad Aiolos- peajumal Boreas- põhjakaare tuulejumal Sireen - kuri deemon, naislind, ilus, hukutavalt ilus hääl. Nende laulule ei suudetud vastu panna. Tapsid inimesed, kelle olid kohale meelitanud. Odysseus oli ainus, kes oli kuulnud sireenide laulu ja ellu jäänud. Ta lasi end masti külge siduda ja reisikaaslaste kõrvad vaha täis valada. Harpüia koledad, kurjad naisdeemonid, linnud
kõndida. hera muutis ta kilpkonnaks 55. Prometheus- titaan ,ettekuulutaja oli zeusi käsul aheldatud kalju külge . 56. Karjub nagu ratta peal- ixioni karistamine,ta tahtis herat ja zeus sidus ta madudega ratta külge ja pani selle põlema ning seal ta karjub ,et külalislahkus on püha 57. Ambroosia ja nektar- jumalate toit. amroosia oli surematuse roog 58. Pygmalion ja Galatea- kujur ,kes ei leidnud naist. lõi galateia ,kelle aphrodite naiseks tegi. 59. Narcissos, Echo ja nartsiss - eneseimetleja ,kes teadis ,et ero ei sa teda armastama panna ja suhtus aphroditesse põlgusega. Temasse armus Echo.Narcissos tõrjus ta ära ja ükspäev kui N. vett jõi järvest saatis Eros ta südamesse noole ning mees armus enda peegeldusse. Ta suri nälga ning tekkis nartsiss.Echo oli tema kõrval ja nuttis. Kui hommikul ärkas ja N. polnud enam hulkus ta metsas kuni suri
Pimedana ei saanud kükloop meeste põgenemist takistada. Kükloop lükkas kalju koopasuu eest ära, et oma lambaid välja lasta. Meeskond sidus end lammaste alla, et kükloop neid ei leiaks. Mehed pääsesid laevale ja purjetasid ära. Teine jutt näitab kükloopi paremas valguses. Tema elukohaks on siis sitsiilia ja ta on omale silma tagsi saanud. Polyphemos armus Galateiasse ja laulis tema jaoks nukraid armastuslaule, selle asemel, et inimesi tappa. Galateia sai aga kükloobiga hästi läbi vaid seetõttu, et too oli Poseidoni lemmikpoeg ja ei tahnud merejumalaga tülli minna. Doris aga oli õe peale kade ja sajatas kükloopi ja arvustas õe maitset. Polyphemos aga ei saanud Galateiat, sest Galateia abiellus Akisega, kelle kükloop armukadedusest tappis. Akis muudeti jõejumalaks. "LILLEMÜÜDID: NARKISSOS, HYAKINTHOS, ADONIS" Narkissos: Kunagi oli noormees nimega Narkissos, kes oli nii ilus, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid teda
kavandamisel. Kunstniku hilisesse loominguperioodi kuuluvates töödes on Raffaeli osa tihti väike, sest tööde teostamine lasus tema õpilaste õlul. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. looming: Madonna ohakalinnuga Ateena kool Sixtuse Madonna Vatikani stanzad Madonna del Granduca Nümf Galateia Paavst Leo X - ametlik paavstikujutiste põhivorm, istuv ja 3/4-profiilis Madonna aasal Madonna di Foligno Kristuse haudapanek 4. Tizian (Tiziano Vecellio) - sünd. 1488.a. - surnud 1576.a.; Itaalia maalikunstnik. Õppis Veneetsias Sebastiano Zuccato, seejärel Gentile ja Bellini juures. Alates a-st 1508 töötas ta koos Girgionega Fondaco di Tadeschi välisfreskode kallal, mis on säilinud vaid osaliselt. Oli tugevalt mõjutatud Giorgione lüürilisest
Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni. Pime Poly kobas lambaid vaid selja pealt. Nii pääsesidki O ja company kükloobi käest. Möödus sajandeid ning Poly, ikka inetu ja pime, muutus heaks. Poly armus merenümf Galateiasse. Poly oli mingil moel silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. Galateia aga ei tahtnud kükloopi, naine narris ja pilkas vaest olevust. Galateia armus Akisesse, kelle Poly armukadedusest tappis. 8.pilet PYRAMUS JA THISBE P ja T elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et üks sein oli ühine. Ühel pool elas P ja teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all.
Ka järgmise päeva, mil kükloop oli lambaid karjatamas, mõtles ta. Lõpuks jootsid mehed kükloobi täis, torkasid varem valmistatud palgiga tal silma peast. Koopast põgenesid mehed nii, et sidusid end lammaste kõhu alla kinni. Pime Poly kobas lambaid vaid selja pealt. Nii pääsesidki O ja company kükloobi käest. Möödus sajandeid ning Poly, ikka inetu ja pime, muutus heaks. Poly armus merenümf Galateiasse. Poly oli mingil moel silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. Galateia aga ei tahtnud kükloopi, naine narris ja pilkas vaest olevust. Galateia armus Akisesse, kelle Poly armukadedusest tappis. 8.pilet PYRAMUS JA THISBE P ja T elasid Babülonis, majades, mis olid tihedalt koos, nii et üks sein oli ühine. Ühel pool elas P ja teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all.
Odysseus hüüdis veel midagi laevalt kükloobile, mis viimasele väga hinge läksid. Ta rebis lahti suure kaljukamaka ja virutas sellega laeva suunas. Odysseus ja tema mehed said ikkagi põgenema. Kükloop jäi pimedana kaldale konutama. 2. P'd ei kujutata üldse hirmuäratava ega halvana, kuna ta on armunud merenümfi Galateiasse. Selleks ajaks oli P juba oma silma tagasi saanud ja elas Sitsiilias. P aga teadis, et tema armastus on lootusetu ja et Galateia ei taha teda kunagi. Galateia muutus lahkemaks, kuid P ei saanud teda siiski endale. Galateia armus ülikusse nimega Akis, kelle kükloop vihaga tappis. Akis muudeti jõejumalaks. PILET NR 8 PYRAMOS & THISBE Pyramos ja Thisbe. Idamaade kauneim noormees ja võluvaim naine, elasid Babülonis. Nad elasid majades, mis olid nii tihedalt kokku surutud, et üks sein oli mõlemal ühine. Niiviisi üles kasvades õppisid nad üksteist armastama. Nad tahtsid
Mehed valmistasid palgist terava oda ja kui kükloop veiniuimas magama jäi, torkasid sellega tal silma peast välja. Hommikul ronisid mehed lammaste kõhu alla ja pääsesid nii koopast välja. Laeva peale jõudes hüüdis Odysseus veel kükloobile järele, kes vihast neid kiviga viskas. Kivi ei tabanud laeva. Hiljem armus kükloop merenümfi Galateiasse, kes teda armastuse pärast narris. Polyphemos kurvastas, kuna oli kohmakas ja ei võinud tüdrukule meeldida. Hilisemates lugudes küll Galateia ta armastusele ei vasta, kuid kohtleb teda sõbralikumalt. Kui Galateia armus Akisesse, tappis Polyphemos armukadeduse tõttu mehe, kellest sai siis jõejumal. 16. Caesar – pärit iidsest aristokraatide perest, kes väitsid, et on Aenease poja järeltulijad. Tegi kiiret karjääri riigiametites. Väejuht Egiptuse, Hispaania, Gallia ja Germaania vallutamisel. Hukkus 44 eKr vandenõu tõttu, surmajärgselt jumalikustati – Iulius = juuli; tegi kalendrireformi. Teosed:
annaabi.ee 
