Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken; Fassaad: välisseina väliskülg. 6 3 Vahelagi Vahelaed: horisontaalsed
nende väljund teise elemendi kaudu välja. 18. Releed (tööskeemid?) Relee on elektromehaaniline seade, mis on ette nähtud elektriahelate kommutatsiooniks. Relee kontaktid tähistatakse 2 numbriga : esimene näitab kontakti gruppi, teine - missugune kontakt on (normaalselt avatud või normaalselt suletud). Elektromagneti mähis on elektriahela koormus. Elektrivoolu tugevus selles ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus. Selleks, et vältida liigpinget elektriahela kommutatsioonil , ühendatakse paralleelselt mähisega pooljuhtdiood. Sellisel juhul on tähtis polaarsus. Relee mähise klemm A1 ühendatakse plussiga, aga A2 miinusiga. Relee elektriskeemi tähistus
mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses - Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe korruse ulatuses - Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile 6 Välisseinte osad - Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm - Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken - Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm Vahelagi - Jaotavad hoone korrusteks - Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt
Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel. Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Lodza on hoone gabariidi sisse jääv kuid väljaspool asuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Hoonete konstruks skeemid- Hoonete kandekonstruktspeavad andma hoolene ugevuse ja püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vltel. Põhilisteks kandekonstruks on: kandvad sise ja välisseinad, karkass. Vastavalt konnstrukts iseloomiule ja paiknemisele
Eluhoonete ja ühiskondlike hoonete liigistus funkktsiooni järgi Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast) -hoone koormuste suurusest -ribiline vahelagi Tsiviilhooned-1.eluhooned Rõdu(on hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega -vundamendi liigist(paindv-t või jäik) 2.ühiskondlikud hooned ümbritsetud platvorm) -ehitise või hoone kapitaalsusest Karkassi elemendid kivihoones
Friis kinnitatakse kilbi või raami servale soone ja sulundi, liistsulundi, tüüblite jne. abil. Servastmeks nim. kilpide ja raamide kokkupanekul elementide vahel paratamatult moodustuvat astet. Servastmed tuleb järgneva töötlemisega kaotada. Kohtades, kus servastmete kaotamine on raske või võimatu, kasutatakse konstruktiivseid servastmeid suurusega 2-6 mm. Nende kasutamine lihtsustab toote kokkupanekut, kuid raskendab nende viimistlemist kokkupandud kujul. Üleasteks nimetatakse aluse gabariidist väljaulatuvat (10 - 150 mm) kilbi- (plaadi) osa. Raami soonde või valtsi asetatud kilpi nimetatakse tahvliks või viilungiks. Tahvel valmistatakse kordsest vineerist, puitkiud- või puitlaastplaadist, laudsepaplaadist või massiivkilbist. Tahvlid kinnitatakse raami ilma liimita. Üksteise suhtes liikuvate toote elementidevahelist pilu nimetatakse sulgpiluks. Sulgpilu kaetakse katteliistuga. Ümardatud või teistsuguse profiiliga latte, mida kasutatakse toote dekoratiivseks kujundamiseks või
Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm Ärkel hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, või katusest eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg Vahelaed horisontaalsed konstruktsioonid, mis Jaotavad hoone korrusteks Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt, seadmetelt, teistelt konstruktsioonidelt
Koostejoonisele tuleb kanda järgmised mõõtmed: 1) gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus); 2) mõõtmed, millega tuleb arvestada koostu kokkupanemisel; 47 3) ühendusmõõtmed (ühendamiseks teiste piirnevate detailide või koostudega, näiteks äärikul antakse ava läbimõõt ja avade jaotusringjoone läbimõõt); 4) ekspluatatsiooniks vajalikud mõõtmed. Kui koostus ulatub mõni osa tema liikumisel gabariidist väljapoole, siis gabariitmõõtme kirjutami- sel haaratakse kaasa ka nende liikumise ulatus. Sele 79. Osanumbrite kandmine joonisele Sele 80. Koostejoonise näidis 48 Tükitabel Tükitabel on koostu juurde kuuluv dokument, mis sisaldab koostu koostisosade loetelu (järjekorras: alakoostud, detailid, standardsed tooted, materjalid ja komplektid), nende arvu koostus jm andmeid.
peavad asetsema väljaspool lähitule või kaugtule laterna/laternate väliskülgede püstpuutepindasid; suunalaterna valgusava ja lähima lähi või kaugtule laterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm; tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus 240 mm; tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm; 8) suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. Tagumiste suunatulede värvus võib olla punane sõidukil: mis on saadud pärandvarana; mis kuulub väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike Eestisse ümberasujale ja kui sõidukile on antud tollisoodustust;
annaabi.ee 
