Suur 2,01-5 Väga suur >5 ·Eesti suurima langusega jõgi on Piusa 207,9 m ja väikseimaga Emajõgi 3,6 m. · Voolukiirus jõgede ökoloogilise rezhiimi oluline kujundaja. ·Voolukiirus > 1 m/s jõepõhi kivine 0,5 - 1 m/s kivine-kruusane 0,25 - 0,5 m/s kruusane-liivane 0,1-0,25 m/s peenliivane < 0,1 m/s mudane või savine ·Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena, kaudset mõju gaasireziimi ja põhjasetete kujundajana. Kiirevoolulistes lõikudes on vesi küllastunud hapnikuga, vool eemaldab kiiresti ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali (nt. orgaaniline tahke aine = pude = detriit), lahustunud orgaanilist ning mineraalseid aineid, kaasaarvatud toitesoolad ehk biogeenid. ·Voolukiirusest sõltuvalt kujunevad erinevad biotoobid. Vee läbivoolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda praktiliselt ei tekigi või vähemalt on see tühine.
Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde limiteerivad faktorid autökoloogia loengust), kusjuures viimased on erinevais biotoopides erinevad. Maismaal on olulised niiskus, temperatuur, valgus jne. Maismaal on oleluskeskkonnaks öhk. Eriti oluline on öhk süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kui taimede fotosünteesi lähteaine ja hingamiseks vajaliku hapniku sisalduse poolest. Viimaste muutused loovad õhkkonna gaasireziimi. Maismaa ökosüsteemid jagatakse bioomideks. Olulisemad neist on: Tundra (arktiline, alpiinne), Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd), Parasvöötme lehtmetsad, Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria), Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla), Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed), Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega, Igihaljad troopilised vihmametsad, (Torkpõõsastikud)
· Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks) 2. Pidevalt suurem seostatud · Üherakulisuse puhul: tsütoplasma, ATP, toit-ja jääkained · Hulkraksed: suurem seostatus läbi rakkudevaheliste kontaktide, läbi hormoonide, läbi närvisüsteemi, läbi ringeelundkonna 3. Suureneb organismide mõju keskkonnale. Näiteks: taimed mõjutavad gaasireziimi (FS ja hingamine), veereziimi (vee imamine juurtega, vee aurumine lehtedest), anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorda (toiteelementide omastamine mullast, orgaaniliste osade lagunemine), mikrokliima muutmine (temperatuuri muutused, niiskusreziimi muutmine) 4. Tõuseb sõltumatuse määr keskkonnast. Näiteks: kalad saavad elada vaid vees, kahepaiksed vajavad paljunemiseks vesikeskkonda, linnud ja imetajad on
vihmavarjusarnasest 5-10cm suurusest rakust. Kasvavad kobaratena koos Vahemere rannikul.Ladestunud lubja tõttu on valget värvi. Koloonialine kerasviburlane on kui mudelorganism, mis selgitab hulkraksete tekte ainuraksetest. Koloonia rakkude sees esineb tööjaotus. Vee õitsemine on vetikate vohamie toitainete rohkuse tüõttu. Erinefvatel aastaaegadel on erinevad liigid ja rühmad. Eriti ohtlik on fosforireostus. See põhjustab veekogu gaasireziimi halvenemist(kaovad nõudlikumad kalad jt. loomad), mudastumist, on ebameeldiv inimesele. Inimese tervist ohutavad Läänemeres mõned sinivetikate liigid. Vetikaste omapära on see, et peaaegu kõik nende rakud on fotosünteesivõimelised. Kaltiumkarbonaadiga kaetud vetikad,
siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati keskmisel hulgal, Suur-Võhandus Leevi ümbruses jõevähk puudus. Isiklikult olen jõest välja püüdnud kokre, viidikat, ahvenat ja särge, hauge, latikat, roosärge. Kuid perekonnatuttav on saanud jõest kätte ka lutsu. Kõrgest veeseisust tingitud kiirenenud vool puhastab jõesängi põhja sinna madalvee ajal kogunenud mudasetetest ja surnud makrofüütide jäänustest ning parandab jõe gaasireziimi. Suure Emajõe vanajõgedest on määratud 20 vetikaperekonda ja liiki. Välivaatluse tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.;
Suurima arvu ja välispinnaga on esindatud mikroobid, kelle arv 1 grammi mulla kohta ulatub miljonitesse, nende välispind 1 ruutmeetri põllupinna kohta ulatub 500 ruutmeetrini. Lisaks orgaanilise aine lagundajale on siin tähtis osa lämmastikuseondajail (nt kiirikseened, sinivetikad), nitriftseerijail, fosfori-ja väävlibakteritel. Happelistes muldades on peamised orgaaniliste ainete (eriti tselluloosi) lagundajad seened. Rohevetikad mõjutavad mulla gaasireziimi. Mullamikroobid soodustavad mullas olevate toitainete uut kasutamist taimede poolt. Enamik neid koguneb taimejuurte vahetusse lähedusse risosfääri. Mulla koostis Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine oleku kolm faasi vedel, tahke ja gaasiline. Mulla põhimassi moodustab tahke aine, mille puhul eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa.
*Allikavesi talvel suhteliselt soe, suvel kasvuks külm, kogus vähene, hea inkubeerimiseks. *Jõevesi suvel soe, talvel külm, reostuse ja nakkuse oht, kogus piisav. *Merevesi hea kasvuks, kogus piiramatu, meil talvel ei sobi jää peal. Läbivoolukasvandus Kasutatakse allika- või jõevett. *Allikasvesi- stabiilne temperatuur (talvel 5-6 suvel aga 15 mis on kasvuks vajalikust temperatuurist siiski madalam) *Puuduseks on hapnikuvaesus. Vajab aereerimist ja gaasireziimi tasakaalustamist. Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. Läbivoolukasvandus Jõgedest saab võtta piisava koguse kuid *suvel veetemperatuur kõrge talvel madal *reostuse ja nakkuste oht Rajatised Kasvatada võib mitmesugustes rajatistes. Peamine pole tehniline lahendus (disain) vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv Ajalooliselt vanem pinnasetiigid, mille seinad on osaliselt kaetud betoonplaatidega
annaabi.ee 
