• Prantsusmaa loovutas majanduslikult olulised alad Saksamaale. • Sakslased lootsid sõja lõppu, muutes sõjaplaani. Osutus valeks sammuks. • Marne’i lahing 2. septembril Pariisis. Abistas Inglismaa & Saksa pealetung peatati. • Ohvriterohke Positsioonisõda (720 km pikk). Kaitserelvad olid ründerelvadest paremad. • Ypres’i lahingus (aprill 1915) võeti esimest korda kasutusele mürkgaas (puudus gaasimask). Hiljem kasutasid Inglased, seekord gaasimaskiga. • Sakslased tõid väed idarindelt läände, kuna saavutati suuri võite. • Verduni lahing Prantsusmaal veebruaris kestis 10 kuud. Ohvreid miljoneid. • Samal perioodil toimus ka Somme’i lahing. Kasutusel olid esimest korda tankid & lennukid (võitis Saksamaa). 5. Idarinne: • Toimus samal ajal Läänerindega. Vene armee tungis Ida-Preisimaale. • Saksamaa oli nõrk, liigne jõud oli tarbetu. Vene väed liikusid kindlameelselt.
niisutatud rätikud, mis kaitsesid nina ja suud. Esimese gaasitorbiku leiutas aga sakslane Alexander von Humboldt 1799. aastal. Algselt oli see mõeldud aga kaevuritele, mitte sõduritele. 1915 aastal valmisid tänapäevase gaasimaski eelkäijad. Tol ajal toodeti gaasimaske ka hobustele. Maski silmaavad olid väikesed, mistõttu oli sõduritel vaateväli piiratud. Peale selle oli gaasimaskiga ka raske kõneleda. Kaitseriided Esimesed keemiakaitseriided kaitsesid nahka nahamürkide eest ning takistasid mürkide imbumist läbi naha. Hiljem võeti aga kasutusele eri kummisegudest keemiakaitseülikonnad ning gaasimaskid. Keemiakaitsevahendid arenesid koos massihävitusrelvadega. Tänapäevane varustus kaitseb ka bioründeaine ning radioaktiivse tolmu eest. Keemiakaitseülikond tagavad tänapäeval pikaajalise kaitse
Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 10. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 12. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid
11. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 12. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 13. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid
14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused Välised põhjused situatsiooni omadused Fundamentaalne atributsiooniviga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid Enese positiivne käitumine seesmised põhjused, negatiivne välised põhjused
Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: seesmised põhjused- isikuomadused, välised põhjused- situatsiooni omadused, fundamentaalne atributsiooniviga- teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid, Enese positiivne käitumine- seesmised põhjused,
Algas uuesti varjumine. Lendasid raketid ja mürsud plahvatasid, taevast sadas mullakamakaid ja mürsukillud kahjustasid nahka. Paul peitis ennast mürsulehtrisse, mis oli osaliselt hauakohas. Ta läks surnukirstu alla varju. Järsku nägi ta Kati, kes karjus: „Gaas..gaas.“ Ta andis Paulile gaasimaskid ning lasi selle ühele noorele nekrutile pähe panna. Mürsuauku kogunesid Kat, Kropp ja veel keegi. Esimesed minutid gaasimaskiga otsustavad elu ja surma üle: kas mask on ikka tihe? Puusärk oli neljandale mehele käsivarrele kukkunud ja ta üritas gaasimaski peast tõmmata, kuid Kropp takistas teda. Kat ja Paul üritasid meelemärkuseta mehel kätt lahti saada. Kui gaas oli kadunud, ronisid mehed lehtrist välja, ja võtsid gaasimaskid peast. Kalmistu oli rusuväli ja nad lahkusid sealt. Sama nekrut, kes oli Pauli juures varju otsinud, lebas nüüd sodiks lastud puusaga maas. Teda tohterdati ja ravitseti
rahvahulkade vastu kasutada. Pisargaasi valmistamine on suhteliselt keerukas ning eeldab valmistajapoolset oskust kogu gaasi potensiaal käiku lasta. Üks valmistamismeetod on järgmine. VARUSTUS: MATERJAL: Rõngasstatiivid (2tk.); alkoholipõleti; erlenmeyeri pudel 10g. glütseriini; 300 ml.; klambrid (2tk.); kummikork; klaastoru; klambri- 2g. naatriumbisulfaati; hoidja; kondensaator; kummivoolik; kogumisplasku; õhu- destileeritud vesi. lukk; 300 ml mensuur. 1) Segage vabas õhus ja gaasimaskiga varustatult 300 ml erlenmeyeri pudelis 10 g. glütseriini 2 g. naatrium-sulfaadiga. 2) Süüdake alkoholipõleti ja kuumutage kergelt pudelit. 3) Segu hakkab mulle ajama ja vahutama - need mullid ongi pisargaas. 4) Kui kuumutatav segu enam ei vahuta ja gaasi ei eralda või tekib klaastorus nähtav pruun sade, on reak-tsioon lõppenud. Eemaldage põleti ja kallake kuumutatud segu välja, kuna see on korrodeeriv. 5) Aine, mis koguneb kondensaatorisse ja sealt kogumisplaskusse tilgub, on pisargaas
Gaa- simaski silmaavad olid väikesed, mis- tõttu sõdur nägi ette ainult piiratult. Gaasimaskis oli raske kõnelda ning mask ja kurn olid ühendatud vooliku- ga, mis tegi gaasitorbikuga sõduri veel kohmakamaks. Esmased keemiakaitseriietused hoid- sid nahka nahamürkide eest ning ta- kistasid mürkainete imbumist läbi naha. Algul oli tegemist kemikaalidega immutatud või kummeeritud presen- diga, hiljem asendus see eri kummi- segudest valmistatud keemiakaitse- ülikonna ning gaasimaskiga. Eestiski tootis tehas Arsenal kahe maailma- sõja vahel Eesti kaitseväe tarvis gaasi- maske, mida eksporditi ka Lätisse. Keemiakaitsevahendid arenesid koos- kõlas massihävitusrelvaga ja teiste va- Esimese maailmasõja aegne keemiakaitsevarus- rustuselementidega. Kui esialgu oli tus gaasitorbik ja keemiakaitseriietus kaitsevarustus mõeldud ainult keemia relvakaitseks, siis tänapäevane varus- Keemiakaitseülikond on valmistatud
Apparatus ehk SCBA), topelt keemiakaitse kinnastest ning keemiakindlatest saabastest. A-taseme keemiakaitseülikonda saab kasutada üksnes suruõhuhingamisaparaadiga või kui ülikonna ehitus seda võimaldab, siis koos ülikonna alla õhku andva ülerõhusüsteemiga. B-tase koosneb samuti keemiakaitseülikonnast ja suruõhuhingamisaparaadist, mis käib B-taseme puhul väljapoole. Samas on võimalik seda ülikonda kasutada ka gaasimaski või ülerõhustatud 653 gaasimaskiga (fotol keskmine inimene) . B-tase tagab kõrge naha kaitsetaseme ja hingamisteede kaitse sõltub vahendist, mida kasutatakse. C-taset kasutatakse väiksema õhusaaste või naha saastumisohu korral. C-taseme nahakaitse tagab mõningase kaitse ohtlike ainete, viiruste ja radioloogilise tolmu eest, kuid kuna ülikond ei ole ülerõhustatud, siis pole see kaitse nii kõrge kui A- või B-taseme puhul. Samuti sõltub kaitse tõhusus materjalist, millest keemiakaitseriietus valmistatud on
annaabi.ee 
