Ø Moesõnaks oli progress, inimene oli saamas maailma peremeheks inimeste saavutused tundusid pöördumatud ja igavesed. Mulberry Street New Yorgis Ø Selle taustal mõjusid kohatuna maailma vapustanud katastroofid, nagu maavärin LõunaItaalias ning maailma suurima reisilaeva Titanic põhjaminek 1912. aastal. Ø Mõjukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga nähapilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Maavärin LõunaItaalias 1908. aastal toimunud maavärina purustused Messinas. Stimulatsioon Titanicu uppumisest Ø Optimismile vastandus ka sügav pessimism, mille üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine. Ø Prantsusmaa jagunes selles küsimuses lausa kahte leeri. Ø
1. Milles väljendus progress 20. sajandi algul? Progress 20. sajandi alguses väljendus selles, et inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Tootmine ja materjaalne heaolu kasvasid. Näiteks: maailmas hakkasid levima pilvelõhkujad, toimus globaliseerumine, gaasilaternad asendati elektrilaternatega, kadusid viimased hobutrammid 2. Millised probleemid ja vastuolud olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20
Historistlik arhitektuur 11. klass 19. sajand Algas linnastumine Transpordi areng Valgustus- sajandi alguses gaasilaternad ja sajandi lõpul juba elekter Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal
eri osad phtseteks maj. Organismiks Masinatatootmise tulemusel suurenes kauba hulk, tööviljakus, langesid toodete hinnad See soodustas hariduse levikut, muutsid tavasid ja moraali Kiire linnastumine e urbaniseerumine 19 saj lõpus elas ÜK linnades 70 % elanikkonnast, seal kujunes linnakultuur Elutingimuse linnas olid rasked , kõrgesuremus Rajati veevärk, kanalisatsioon, võeti kasutusele raudbetoon, gaasilaternad, trammid, veetorustik, vannitoad,WC,teatrid,raamatukogud PROLETARIAAT JA KODANLUS Tekkisid uued sots.kihid proletariaat ja kodanlus Tööstuslikult arenenud riikides oli töölist osakaal 50-70% Kujunes töölisaristrokraatia Kujunes töölisliikumine, kes võitles tööliste olukorra parandamise eest Ühiskonna mõtestamine Rev lammutas senise süst Tähtsaks hakkati pidama alalhoidlukust Säilitada kõike mis on mõistlik J.de Maistre- konservantismi isa,
seksuaalsetest fantaasiatest. See pani omakoda aluse kunsti muutumisele alateadlikuks. Tekkis sürrealism, mille üks mainekemaid esindajaid oli Salvador Dali. Freudi psühhoanalüüsi edasiarendatud variatsioone kasutatakse siiani kurjategijate motiivide selgitamiseks ja nende käitumisportreede loomiseks. Isegi mood ja üldine linnapilt olid asjad, mida dikteeris Euroopa 20. sajandi alguses. Pariisis asendati gaasilaternad elektrivalgustusega ja igal pool üha enam leviv elektrivalgustus muutis linnades öö päevaks. Valgusreklaamid, mis on inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke, sünnitasid erilise suurlinnamiljöö. Kuid selles valdkonnas oli ka erandeid. Esimsed pilvelõhkujad tulid nimelt Chicagost, mis asus küll Euroopast kaugel, kuid omas siiski suurt tähtsust linnapildi kujundamisel ka mujal maailmas. Muutused toimusid ka ühiskondlikus valdkonnas. Üha enam hakkasid
2) Aatemehed – J.Tõnisson. „Postimees“ – Tartu. Pidas tähtsamaks hariduse ja kultuuri edenamist. 10. Kui oleksid pidanud koostama maailmanäituse aastal 1910, milliseid teaduse ja tehnika saavutusi oleksid eksponeerinud? Mille põhjal oleksid valiku teinud? – Lennukid ja lennundus, raadioside (kuidas uudised levisid ja maailm väiksemaks muutus), Titanic (uppumatuks peetud laev). Pilvelõhkujad (teras ja raudbetooni kasutusele võtt). Gaasilaternad asendati elektrilaternatega. Kadusid hobutrammid. Tselluloid (hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid). Geneetika areng (Hugo de Vries). Kvantmehaanika (Max Planck). Aatomi ehituse selgitamine (Joseph Thomson). Elektroni avastamine. Erirelatiivsusteooria (Einsteini artiklid). Hormoonide avastamine. Psühhoanalüüs (Sigmund Freud). Mandrite triivimise teooria teke. 11. Vali välja vähemalt 2 sinu jaoks olulisemat kultuuritegelast 20. sajandi alguse
jaotada. Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 2. Milliseid edusamme tegi maailm 20. sajandi algul? Arenes sõjatehnika: kaevikud, miinipildujad, moodsamad sidevahendid. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ja rindele paisata. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkas kujundama New Yorki palet. Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. Pandi algus geneetikale. Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hakati jagama Nobeli preemiaid. Spordi populaarsuse tõus. Silmatorkavad muutused moes. Maailma globaliseerus: tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. 3. Maailma suurriikide ajalugu 20
1906. a rajati Läti Põllumeeste Selts. KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJANDI ALGUL Lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Moesõnaks oli progress. Seda käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega, bulvareilt kadusid viimased hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid (viimased võisid suus kergesti süttida). Pessimistlike meeleolude üheks avaldumisvormiks oli antisemitismi (juudivaenulikkuse) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal
Palju uuendusi maailma kõige jõukamates piirkondades (pilvelõhkujad, elektrilaternad) Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesd ja valehambaid. Teaduslikud avastused ning tehnika areng. Uued mõtteviisid (pessimism, antisemitism, sionism) Antisemitism - juudivaen Teadus ja tehnika Tselluloid- hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid Pilvelõhkujad- hakkasid kujundama New Yorgi palet Elektrilaternad- Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega Valgusreklaamid- tekkis eriline suurlinnamiljöö, mis inspireeris paljusid kunstnikke ja kirjanikke Telegraafiaparaat- saadi omavahel sõnumeid saata Esimene raadiosaade - informatsioon hakkas levima eetri kaudu Süüfiliseravimi leiutamine- hirmu vähenemine haigestumise suhtes ning surmade vähenemine Konveiereid- tootmisaeg lühnes, ning toodete hind muutus taskukohasemaks Zeppelin- õhulaeva esimene reis
20. Iseloomustage kultuurisaavutusi ja eluolu 20. sajandi algul. Kuidas mõjutasid teaduse ja tehnika saavutused inimeste maailmapilti? Millal hukkus Titanic? Miks on see sündmus pakkunud läbi aegade palju kõneainet? - Maailm oli Euroopa-keskne. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Neile mõjusid kohatuna maailma vapustanud katastroofid. Jõukamates piirkondades toimusid uuendused väga kiiresti: kõrgusid pilvelõhkujad, gaasilaternad asendati elektrilampidega, kadusid viimased hobutrammid, tänavatel marssisid naisõiguslased. Inimestel tekkis põhjendatud hirm, et terve mõistus ei suutnud universumi paradokse hoomata. Titanic hukkus 14.aprill 1912a. Sest Titanic oli sel ajal suurim ja võimsaim laev, mis oli kuulutatud uppumatuks. 21. Kes olid ja millega on silma paistnud Wilhelm II, Roosevelt, Wilson, Franz Ferdinand, Nikolai II, F. Stolõpin, Rasputin, D.L.George?
inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Kuhjus seninägematu hulk epohholoovaid avastusi mitmesugustelt aladelt. Moesõnaks oli progress, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. Inimene oli saamas maailmas peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega, bulvareilt kadusid viimased hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Usk darvinistlikku evolutsiooniteooriasse ei tähendanud automaatselt usku progressi, sest teooria juhtis tähelepanu ka degenereerumise võimalikkusele ja selle märke nägid ka oma kaasaegses maailmas paljud intellektuaalid. Pessimistlike meeleolude üheks