+l, l=0 lt=q-i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. mis iseloom. gaasisegu tervikuna. Olgu mahus V soojusliku tasakaalu olekus ideaalsete gaaside segu. 2) Isobaarne protsess on protsess, mis toimub 4). Isoentroopne protsess veeauruga. Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide püsival rõhul. (p=const ja p=0). v2/v1=T2/T1 Gay- 23.Termodünaamiline ringprotsess ja molekulide arvu N1,N2,...,Nn on võrrandi pV=NkT Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis Termodünaamika II seadus. Termodünaamika II seadus põhjal pV=(N1+N2+ ...+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi tehnilist tööd ei tehta ning termodün
pV=MRT Mendelejevi võrrand (ideaalse gaasi olekuvõrrand). pV= RT –Clapeyroni võrrand, kus R- ideaalse gaasi erikonstant. 2. Ideaalgaaside segud. Daltoni seadus. Gaaside segud on nt. õhk, põlemisgaasid, gaaskütus jne. Gaasisegude iseloom. kasut. kahte liiki suurusi: 1) suurusi, mis iseloom. gaasisegu üksikuid komponente, 2) suurusi, mis iseloom. gaasisegu tervikuna. Olgu mahus V soojusliku tasakaalu olekus ideaalsete gaaside segu. Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide molekulide arvu N1,N2,…,Nn on võrrandi pV=NkT põhjal pV=(N1+N2+ …+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+…+Nn/V*kT. Selle võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,…]väljendavad rõhku ,nn. komponendi osa- ehk partsiaalrõhku, mida omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta hõivaks kogu gaasisegu mahu. Tähistades üksikute
temperatuuri. Segu maht V ja temperatuur T on samad. Rõhk aga võib olla erinevate gaaside puhul segus erinev. n p = p1 + p2 + p3 + + pn = pi , [ p0 ] Daltoni seadus (gaasisegude põhiseadus): i =1 Gaasi segurõhk võrdub üksikute gaasikomponentide osarõhkude summana. Komponendi osa- ehk partsiaalrõhuks nim: rõhku millist ta avaldab anuma seintele, kui ta üksi võtaks oma alla kogu selle anuma mahu ja omandaks segu temperatuuri. N N p1 = 1 kT P2 = 2 kT V , V , jne N1 ja N2 on gaasikomponentide molekulide arv. k Boltzmanni konstant. Gaasisegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse gaasikomponentide osamassi ja osamahu mõistet.
Looduslikus gaasis on peale metaani CH4 etaani C2H6, propaani C3H8, vesinikku H2. Õhuga segunedes võivad nad moodustada plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleohutusalastes arvutustes peame kasutama gaasisegudele kehtivaid seadusi. Oletame, et gaasisegu komponendid ei reageeri omavahel ning alluvad põhilistele gaasiseadustele. Iga üksik gaasikomponent käitub segus sõltumata teistest gaasi komponentidest. See võimaldab üksikute gaasikomponentide oleku iseloomustamiseks kasutada partsiaalrõhu (osarõhk) mõistet. Segus oleva gaasikomponendi partsiaalrõhuks nimetatakse rõhku, mida omaks antud gaasikomponent segu temperatuuril, kui ainult tema võtaks enda alla gaasisegu mahu. Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa on võrdne gaasisegu üldrõhuga. Viimast tuntakse Daltoni seadusena, mis matemaatiliselt väljendub järgmiselt: ps = p1+p2+p3+...+pn , kus p1,p2,p3 ..
mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise olekuvõrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pV = RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R R 8314 R=8314 J/kmool K ja R 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Reaalse gaasi kriitiline punkt. Mida kõrgem on temperatuur, mille juures jälgitaks rõhu ja erimahu vahelist seost, seda väikesem on küllastustemperatuuril oleva vedeliku ja küllastunud auru erimahu
mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise oleku võrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pv=RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R Rµ 8314 R0=8314 J/kmool K ja R = = µ µ 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Boylei joon ja selle kujutamine z-p diagrammil. Reaalse gaasi iseloomustamine kokkusurutavusteguriga. Tk Reaalsete gaaside iseloomustamiseks on sobiv käsutada kokkusurutavustegurit, mis on
Kütuse orgaanilise aine koostis: C o H o O o N o Soo 100% Tuntakse ka veel kütuse analüütilist koostist, mida tähistatakse indeksiga "a", s.o peenestatud ja kuivatatud kütus, mida analüüsitakse laboris. Kütuse ümberarvutamisel ühelt koostiselt teisele kasutatakse ümberarvutamise valemeid. Näiteks tarbimisaine ümberarvutamine kuivainele: Gaaskütus on tavaliselt üksikute gaasikomponentide mehaaniline segu ja tema koostis antakse kuiva gaasi kohta mahuprotsentides. Gaaskütuse koostis: CO + H2 + CH4 + H2S + CO2 + N2 + O2 +...= 100% Kütuse põlevaine Kütuse põlevaine peamised komponendid on süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli suure molekulmassiga keerukad ühendid. Põlevaine koostis % Kütus Cp Hp Op Np Sp
Otsetoime e. omajõulised reguleerimissüsteemid on lihtsamad ja odavamad, kuid neid ei õnnestu kasutada igas olukorras. Puuduseks on ka see, et ei ole võimalik realiseerida keerulisi reguleerimisalgoritme. Kaudse toimega reguleerimise järgi tekib vajadus, kui väljundsignaalid on nii nõrgad, et ei ole küllaldased reguleerimisorgani asendi muutmiseks. Suitsugaaside koostise määramiseks kasutatakse magnetilisi gaasianalüüsi andureid, mille töö põhineb gaasikomponentide erineval käitumisel magnetväljas. Gaas- või vedelkütuse korral peatatakse kütuse juurdevool solenoidklappide abil. Tööstuslikud regulaatorid, üldiseloomustus. Reguleerimiseks kasutatakse põhiliselt tööstuslikult toodetud regulaatoreid. Need võivad olla: 1. eriotstarbelised 2. üldotstarbelised Eriotstarbelised on ette nähtud teatud objektide grupile, näiteks hoonete soojussõlmede küttevee temperatuuri regulaatorid. Nad võtavad arvesse objekti iseärasusi.
küttepindade saastumise tagajärjel, liigõhutegur aga hõrenduse all töötava katla ebatiheduste suurenemisel. Soojuskadu q2 mis on normaalselt 3-10% võib sellisel juhul suureneda veelgi. Soojuskao q2 praktiliseks määramiseks katla soojustehnilistel katsetustel tuleb määrata katlast lahkuvate põlemisgaaside temperatuur ja teha kindlaks liigõhutegur lahkuvas põlemisgaasis. Liigõhu teguri määramiseks tuleb mõõta RO2, O2 ja CO protsent katlast lahkuvas põlemisgaasis. Gaasikomponentide sisaldus määratakse kuivas põlemisgaasis. 1 v. g = 79 O2 - 0,5CO 8-3 1- 21 100 - (O2 + RO2 + CO) 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st Soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest on tingitud sellest et osa kütuse põlevainest jääb koldes kasutamata ja väljub katlast gaasiliste komponentidena (CO, H2, CH4, CmHn....)
annaabi.ee 
