Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

G.Boccaccio "Dekameron" (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

G. BoccaccioDekameron

  • Kuuenda päeva kuues novell
  • Michael Schalza tõestab noormeestele, et baronci’d on kõige aadlikumad inimesed maailmas ja rannikul, ning võidab kihlveaoga õhtusöögi.
  • Osalesid noormehed, ilmselt keskklassist
  • Põhiteemaks oli vaidlus ja kihlvedu selle üle, et kes olid ranniku ja maailma kõige aadlikumad inimesed.
  • „Minge ikka, narrid , te ei tea millest te räägite“
  • Selle väike ja väga lühikese novelliga anti edasi täpne kirjeldus sündmustikule, tegevuskohale ja seletati lahti kogu tegevus. Küsimusi ja arusaamatusi sellise väikse lõigu kohta ei tekkinud.


  • G Boccaccio-Dekameron #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor audisystem Õppematerjali autor
    Lisan ülesse G.Boccaccio "Dekameroni" kuuenda novelli väga lühikese kokkuvõttega. Juures on ka küsimuste vastused, mida õpetaja on küsinud selle teema kohta.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    doc

    Dekameroni 6.päeva 6.novell

    6. päeva 6. novell Kuuenda novelli peategelane tõestab, et baronici'd(itaalia keeles tähendab irooniliselt hulkurit, kerjust, tänavapoissi) on kõige aadellikumad inimesed kogu maailmas. Daamid veel naersid Giotto loo üle, kui kuninganna käskis Fiamettal alustada: Pamfilo hulkurite mainimine, kes teile, daamidele, pole nii tuttavad. Tuli mulle meelde lugu kus on näha nende üllust ja seepärast peangi teile sellest rääkima: Ei ole kaua möödunud päevast mil meie linnas pesitses mees, Michele Scalza nimeline kõige meeldivam ja toredam mees maailmas, ja oli hästi varustatud veidrate ja omapäraste lugudega: mille tõttu Firenze noorsugu üritas teda alati kaasta, kui kokkusaamised toimusid. Kord ühel peol, kuhu ta nendega kutsuti Mont'Ughi pool, hakkasid noored mõtisklema, kes on Firenze parimad dzentelmenid ja kes kõige pikimast dzentelmenide põlvnemisest.Uberti ütles üks, teine Lamberti või mõni teine perekonnanimi, olenevalt spiikri eelistusest, kui järsku Sca

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    Decameroni analüüs

    DEKAMERON Giovanni Boccaccio 1. Mitmenda päeva novelle lugesid? Loetle novellid, aine, kes valvab selle päeva/jutustuse üle? Lugesin 6. päeva novelle, mille üle valvas kuninganna. Kuuenda päev aineks on see, et jutustatakse inimestest, kes teiste torkavaid sõnu oskavad teravmeelselt tagasi lüüa või oma kiire vastusega ja leidlikkusega hoiduda kahjust, hädaohus või häbist. ,,Dekameron" on raamat armastusest, armastavatest inimstest ja milleks on inimene võimeline selle tunde

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    docx

    Renessanssi kirjanikud, Dekameron, Shakespeare

    Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus ­ sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. 3 Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.humanist-humanismi eest võitleja, humaanne inimene 4. Renessansi kirjanikud: Itaalias:tFrancesco Petrarca, Boccaccio,Inglismaa: Shakespeare. 5.Petrarca looming:värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik. Ta valas oma armastuse varasurnud Laura vastu itaaliakeelsetesse värssidesse.Sonett- (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    odt

    Così fan tutte ehk Nii teevad kõik

    Muusikaarvustus ,,Così fan tutte" Wolfgang Amadeus Mozart Sõprade ja perega kontserditel käimine on üks meeldivamaid vaba aja sisustamise võimalusi , kus lisaks heale seltskonnale ja rutiinist välja kiskumisele on ka hea võimalus ennast harida ja avastada uusi pärle kultuuri valdkonnast. Laupäeval, 20.novembril, seadsin sammud Estonia teatri poole, et tutvuda W.A.Mozarti koomilise ooperiga ,,Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti" ehk ,,Nii teevad kõik ehk armastejate kool". Tol õhtul oli teatrikülastajaid ootamas sümfooniaorkester, eesotsas peadirigendi ja loomingulise juhi Arvo Volmeriga. Näitlejatest ootasid lavale minekut Heli Veskus, Helen lokuta, Aare Saal, Oliver Kuusik, Priit Volmer ja külalisena Marion Melnik. Terve ooperi peale esitati ainult üks instumenaalpala ja see oli kohe alguses. Seekord sai ka teise rõdu kohad ära proovi

    Muusika
    thumbnail
    2
    odt

    Cosi fan tutte

    Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eesk

    Muusika
    thumbnail
    3
    docx

    Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist

    KONSPEKT: Novellist, novelliteooriast ja "Dekameronist" (Toomas Liiv) Kõige pealt nn klassikalisest novelliteooriast Meeldetuletuseks, et novell zanrina tekkis 14.sajandil Itaalias. Rajajaiks Boccacciot oma ,,Dekameroniga". ,,Dekameroni" eeskujuks nimetab Toomas Liiv 13. Sajandi lõpust pärinevat kogumikku ,,Novellino ehk sada vana novelli". Nimetus novell tuleneb itaaliakeelsest sõnast novella ­ mis tähendab uudist, päevauudist ning vihjab lühidusele, teatavale uudsusele, üllatusmomendile, argielule. Liiv arvab, et see arusaam novellist, mida leidub nii õpikutes kui teatmikes, on loonud saksa kirjanikud ja kirjandusteadlased. Nad üldistavad saksakeelset kirjandust ning on mõnikord paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks. Üheks esimeseks novelliteoreetikuks võib pidada Goethet, kes kirjutas puhta zanrinäitena teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent tõestisündinud juhtumust. Goethe seadis

    Kirjandusteadus
    thumbnail
    1
    doc

    Dekameron kuues päev

    ,,Dekameron" 6. päeva viies novell 1. Forese da Rabatta: Oli suur teaduste tundja. Paljud nimetasid teda kodanikuõiguse varaaidaks. Forese oli väikest kasvu ja inetu, lameda näoga ja nösuninaga. Ta oli veidi ülbe ja ninakas, sest mõnitas Giotto't kuigi oli ise sama kole, kuid taipas kohe millega oli ta eksinud. Giotto: Ta oli maalikunstnik ega sugugi ilusam kui Forese. Giotto oli tagasihoidlik ja andekas mees, ning polnud ühtegi asja, mida ei suutnud ta niiviisi maalida, et see ei paistnud välja asi ise- väga tõeline. Ta tegi kunsti mitte sellepärast nagu tavapärased selle aja kunstnikud, et teistele meeldida, vaid et rahuldada arusaajate vaimu. Ta oli rahulik ja viisakas. Muidugi ka suurepärane jutumees, nagu oli ka tekstis kirjutatud. Lükkas Forese mõnituse viisakalt ja humoorikalt tagasi. 2. Pamfilo rääkis sellest, et alati pole inimeses tähtis välimus, vaid ka kõige kohutavama kehavormide taga võib peituda väga tark ja andeka

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    rtf

    "Dekameron" (5. päev)

    Giovanni Boccaccio "Dekameron" 5. päev 1. novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell Pietro ja Agnolella otsustasid koos Roomast põgeneda, aga pöörasid vales kohas ära ja sattusid vaenlaste lossi juurde, kust nad mõlemad kiiresti põgenema pidid, aga nad põgenesid eri suundades. Nad ekslesid metsas ja õhtul sattus naine majja, kus elas vanapaar, kes lahkelt naisel nende juurde ööseks jääda lubasid, aga hoiatasid ohtude eest. Hommikul pidi Agnolella end heina sisse peitma, kuna kuuliski võõraid hääli lähenemas. Kahtlased mehed vaatasid maja ja ho

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun