Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas (1)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Andra Kiirend
011KM
FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2009
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
SISUKORD
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3
1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID..................................................4
2. MÜRA............................................................................................................................4
2.1 I STAADIUM……………………….……………………………………………..5
2.2 II STAADIUM..........................................................................................................5
2.3 III STAADIUM.........................................................................................................5
2.4 SOODUSTAVAD TEGURID..................................................................................5
2.5 PROFÜLAKTIKA....................................................................................................5
3. VALGUSTUS.................................................................................................................6
4. MIKROKLIIMA.............................................................................................................6
4.1 PROFÜLAKTIKA....................................................................................................6
5. KÕRGUSED...................................................................................................................6
5.1 HAPNIKUVAEGUS.................................................................................................6
5.2 MÄGITÕBI...............................................................................................................7
5.3 KÜLMAKOORMUS................................................................................................7
6. UV-KIIRGUS................................................................................................................7
6.1 UV-KIIRGUSE ALLIKAD......................................................................................7
6.2 UV-KIIRGUSE MÕJU TERVISELE.......................................................................7
7. MOBIILTELEFONID.....................................................................................................8
7.1 MOBIILTELEFON JA SOOJUS...............................................................................8
7.2 MOBIILTELEFON JA KASVAJAD........................................................................8
7.3 MOBIILTELEFON JA AJUKUDE...........................................................................9
7.4 MOBIILTELEFON JA LAPSED..............................................................................9
7.5 PROFÜLAKTIKA.................................................................................................... 9
8. KOKKUVÕTE..............................................................................................................10
9. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................11
10. KURSUSETÖÖ KAITSMINE.....................................................................................12
2
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
SISSEJUHATUS
Selles töös räägitakse füüsilistest ja tehnilistest ohuteguritest töökeskkonnas. Füüsiliste ohutegurite hulka kuuluvad: valgustus, mikrokliima, ventilatsioon, õhurõhk, müra, vibratsioon, kiirgus, ultraheli, UV kiirgus ja raadiolained.
Mida vähem täätaja ja üleüldse elusolend nende teguritega kokku puutub , seda tervislikum on. Juttu tuleb ka igapäevasest telefonist , mis ei olegi nii süütu , kui ta tundub.
3
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
1. FÜÜSIKALISED TEHNILISED OHUTEGURID
Füüsikaliste ja tehniliste ohutegurite hulka kuuluvad ; valgustus, mikrokliima, ventilatsioon, õhurõhk, müra, vibratsioon, kiirgus, ultraheli, UV kiirgus ja raadiolained.
2. MÜRA
Nürikuulmine tekib kuulmisrakkude ainevahetuse häirete tõttu.Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine .
Müra võib tekitada närvisüsteemi häired - peavalud, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus. Võib ka põhjustada mao-seedetrakti häired, motoorika ja sekretsiooni häired, maohaavandid, samas ka ainevahetuse häired, hormonaalse tasakaalu häired.Vähem levinum on südame-veresoonkonna kahjustused – pindmised vereringe muutused, südame ülekoormus, vererõhuhäired.
Et selliseid situatsioone vältida , peab jälgima , et töökohas oleks vaikne töömeetod, kasutada tuleks vaiksemaid seadmeid, katta mürarikkad masinad, töökoha ja töö organiseerimine paika panna.Vajalik on ka eraldada mürarikas töö ja vaikne töö,
soovitavalt küllaldane kaugus müraallikast,individuaalsed kaitsevahendid ja ekspositsiooniaja vähendamine.
Töökohal loeb ka , kas on tegu madalasageduse või kõrgsagedusega. Madalsageduslikud kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 aastat. Kahjustuvad perifeerne närvisüsteem, veresooned , tugiaparaat.Kõrgsageduslikus kahjustused kujunevad 5 aasta jooksul-
tekivad veresoonte seina muutused, tekib kalduvus spasmidele.
Üldvibratsiooni toime : kesknärvisüsteemi talitluse häired,
südame-veresoonkonna häired,ainevahetuse muutused, endokriinsüsteemi kahjustus,
vestibulaaraparaadi kahjustus, kuulmisnärvi kahjustus.
Üldvibratsiooni toimet soodustavad alajahtumine, füüsiline pingutus, liigne müratase.
Vibratsioontõbi: Eesti kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus .
Peamiselt traktoristidel, autojuhtidel, kraanajuhtidel, teedeehituse masinistidel.
Vibratsioontõve tekkeks piisab 5 aastast üldvibratsiooni tingimustest
4
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
2.1 I STAADIUM
· Tekivad paresteesia nähud kätes - „sipelgate jooksmise“ fenomen .
· Käte jõudluse vähenemine, õlavöötme kiire väsimine,
· Peenkapillaaride ahenemine, vereringehäired.
· Massaaz ja ravivõimlemine taastavad täielikult jäsemete funktsiooni ja töövõime.
2.2 II STAADIUM
· Käte jahtumine , sinakas värvus, higistamine .
· Valud õlavöötme piirkonnas (lihastes, liigestes, sõrmedes).
· Kesknärvisüsteemi häired.
· Südame-veresoonkonna häired – rütmihäired, isheemiline sündroom, valulikkus rindkeres .
2.3 III STAADIUM
· Tugev valu kätes,
· Veresoonte spasm, lihaskrambid sõrmedel ja kätes,
· Tugev asteenilis-neurootiline sündroom- ärevus, depressioon , isiksusehäired,
· Südame-veresoonte kahjustus - infarkt , rütmihäired,
· Hormonaalse regulatsiooni häired,
· Ainevahetuse häired.
2.4 SOODUSTAVAD TEGURID
· Müra,
· Toksilised ühendid,
· Tööülekoormus,
· Kaasasündinud haigused,
· Kardiovaskulaarsed kahjustused,
· Neurohormonaalsed haigused,
· Nakkushaigused.
2.5 PROFÜLAKTIKA
· Tehnilise protsessi parandamine,
· Vibratsiooni vähendamine tekkeallikas,
· Vibratsiooni vähendamine levikuteel,
· Isikukaitsevahendid.
5
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
3. VALGUSTUS
Valgustus peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule, ühtlane, objekti ja fooni vahel peab olema kontrast ja valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist.
Juhul, kui loomulikust valgustusest ei piisa , tuleb kasutusele võtta tehisvalgustus. Üldvalgustuse puhul on valgustid laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritud.
Kombineeritud valgustus, mis koosneb üldvalgustusest ja kohtvalgustusest.
Ainult kohtvalgustuse kasutamine ei ole tööstuses lubatud. Kunstliku valgustuse kasutamine tööstuses on lubatud juhul, kui seda nõuab tehnoloogia .
4. MIKROKLIIMA
Mikrokliima alla kuuluvad:
· Õhutemperatuur
· Õhuniiskus
· Õhurõhk
· Õhu liikumiskiirus
· Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.
4.1 PROFÜLAKTIKA
Ärahoidmiseks väldi väga niisket või väga kuiva õhku, liiga suurt kuumust või külma.Tasub vältida ka tuuletõmbust.Õige oleks paigutada võrdselt rasked tööd ühte ruumi
Limiteeri aega, mil inimene viibib liiga kuumas või liiga külmas ruumis ning kasuta sobivat tööriietust
5. KÕRGUSED
Kõrguses viibimisel avaldavad inimesele mõju kolm olulisemat koormustegurit:madal hapniku osarõhk,suurenenud kiirguskoormus ja kindlasti ka termilised koormused.
Kõige olulisem neist on järjest langev hapniku osarõhk.
5.1 HAPNIKUVAEGUS
Hapnikuvaegust eristatakse akuutset ja kroonilist hüpoksiat.
Kõrguse taluvus oleneb ka kõrgusse tõusu viisist – aktiivset tõusu talutakse paremini kui passiivset, kiiret tõusu kehvemini kui aeglast.
Hapnikuvaeguse poolt esile kutsutud häireid võetakse kokku ühise nimetuse alla – mägitõbi.
6
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
5.2 MÄGITÕBI
Mägitõbile on iseloomulik kehalise ja vaimse töövõime kahanemine ja kiiresti tekkiv väsimus ja halb enesetunne.Spetsiaalseteks tunnusteks on tahtejõuetus, unisus, isutus, õhupuudus, peapööritus, oksendamine, peavalud, apaatia/eufooria.
Ohtlik on aeglaselt tekkiv hapnikupuudus, kuna võib põhjustada teadvusekao.
Sageli ei mõisteta üksikult esinevaid sümptome hoiatusena.
5.3 KÜLMAKOORMUS
Kohalikud külmakahjustused – alla +4 kraadi ei ole perifeersete kehaosade toitumine enam tagatud. Nekroos toimub valutult, kuna närvijuhtivus ei ole enam intaktne.
Terapeutiliselt on soovitatav kiire ülessoojendamine, kudesid purustavad massaazid ja hõõrumised tuleb tegemata jätta. Üldine jahtumine – verevoolutus kontsentreerub ajule ja südamele, perifeeria verevoolutus jääb puudulikuks. Kui kehatuuma temperatuur langeb alla 30 kraadi, tekib teadvusetus, kui alla 28 kraadi, tekib kodade virvendus.Külmunu soojendamisel tuleb vältida kõike, mis perifeerse vere liiga kiiresti tsentraalsessevereringesse lisaks. Vastunäidustatud on liikumine, massaaz ja hõõrumine.
6. UV-KIIRGUS
UV- kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 - 400 nm.
Eristatakse UV-A (320 – 400 nm), UV-B (290 – 320 nm) ja UV-C (40 - 290 nm) kiirgust.
Päikeselt maapinnale jõudva UV kiirguse hulk sõltub kellaajast, aastaajast, laiuskraadist, kõrgusest, merepinnast, osoonikihi seisundist jne.
6.1 UV-KIIRGUSE ALLIKAD
· Päike,
· Elavhõbe-, luminestsents-, halogeenlambid, kaasa arvatud solaarium,
· Elektrikeevitus,
· Laserid,
· Arvutimonitorid.
6.2 UV-KIIRGUSE MÕJU TERVISELE
· Nahavähk ,
· Naha enneaegne vananemine ja mitmesugused kosmeetilist laadi probleemid,
· Silmaläätse kae ja mitmesugused teised silmakahjustused,
· Immuunsüsteemi tegutsemisvõime mahasurumine.
7
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
7. MOBIILTELEFONID
Mobiiltelefon – kaasaskantav kommunikatsioonisüsteem, mis kasutab kombinatsioonina raadiolainete edastamist ja tavapärast telefoniühendust, et võimaldada mobiiliomaniku suhtlust telefoni teel kindlal maa-alal.
Mobiiltelefoni töö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja saate-vastuvõtujaama (nn tugijaama) vahel.
Nii telefon kui tugijaam kasutavad kommunikatsiooniks raadiosageduslikke laineid ehk mikrolaineid. Kui mobiiltelefon kiirgab raadiolaineid ajal, mil inimene telefoniga räägib, siis tugijaam kiirgab kogu aeg.
Eesti mobiilsides kasutatava kiirguse sagedused on 900 MHz ja 1800 MHz.
Tugijaamade kiirgusvõimsus ulatub 60 W-ni, mis on liiga väike suurus selleks, et omada kahjulikku toimet inimese tervisele. Mobiiltelefonide kiirgusvõimsus ulatub 2 W-ni.
7.1 MOBIILTELEFON JA SOOJUS
Kiirguse neeldumisel muudetakse sellest teatud osa alati soojusenergiaks.
Organismi soojenemine sõltub kiirguse intensiivsusest ja keha soojusregulatsiooni mehhanismidest.
Mobiiltelefonide kiirguse korral räägime eelkõige telefonipoolse kõrva ja ajukoe soojenemisest, sest just need kehaosad saavad kiirgusele kõige enam eksponeeritud.
Normaalselt kantakse tekkinud soojus verega teistesse kehaosadesse laiali, nii et lokaalset soojenemist ei teki.
Mobiiltelefoni omanikud on küll märkinud, et neil läheb kõrv rääkimise ajal soojaks, kuid see võib olla pigem seotud asjaoluga, et rääkimise ajal surutakse telefoni tugevalt vastu kõrva.Reaalselt ohustatud võiksid olla kehva verevarustusega organid, nagu silma sarvkest ja munandid . On püütud siduda mobiiltelefoni kiirgust ja katarakti teket, kuid uuringutes ei ole siiani seost näidatud. Meestel on on soovitatud mobiiltelefoni vööl kandmisest hoiduda, kuigi reaalset ohtu ei ole ka siin täheldatud.
7.2 MOBIILTELEFON JA KASVAJAD
Kasvajate tekkeprotsess on äärmiselt keeruline.
Vähi kujunemise aluseks on geenmutatsioonid, mis tekivad kantserogeenide toimel. Kasvaja tekkimiseks ei piisa aga ainult ühest mutatsioonist.
Mutatsioonid peavad kuhjuma, nii et vähk kujuneb mitme aasta, kui mitte aastakümnete jooksul. Lähtudes ajafaktorist, siis siiani tehtud uuringud ei peagi olulist seost näitama. Suurem osa tavaelanikkonnast on ju mobiiltelefone kasutanud umbes kümmekond aastat, kuid arvestades kasvaja tekkeprotsessi pikkust, võivad tõelised seosed alles ilmnema hakata.
8
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
7.3 MOBIILTELEFON JA AJUKUDE
2003. aastal viidi Rootsis läbi uuring mobiiltelefonide mõju kohta ajukoele.
Katsed viidi läbi 12…26 nädalaste rottidega, kes jaotati 4 gruppi: rotid, kes said mobiiltelefonide kiirgust erineelduvusega 2 mW/kg, 20 mW/kg, 200 mW/kg, ja kontrollrühm, keda ei kiiritatud.
Rottide vanus valiti selline, et nende aju oleks samal tasemel teismeliste aju arengutasemega. Rotte kiiritati 2 tundi ning 50 päeva pärast eemaldati neilt aju, mille lõike uuriti mikroskoobi all.
Vaatluse käigus leiti hävinud neuroneid, mida leidus nii ajukoores, hippocampuses kui ka basaalganglionites.
Teadlased tuvastasid, et kiirguse toimel suurenes hematoentsefaalbarjääri läbilaskvus nii palju, et ka albumiin oli seda võimeline läbima.
Albumiini tungimist ajukoesse prooviti seepeale seostada neuronite kahjustusega. See ka erinevate markerite abil õnnestus. Lisaks avastati, et ajukoe kahjustuse suurus (hävinud neuronite hulk) on võrdelises seoses kiirguse tasemega.
Katse põhjal järeldasid uurijad, et mobiiltelefonide kiirgus võib pikemas perspektiivis vähendada aju „varuvõimsust“. Uuring tekitas palju diskussioone. Eelkõige selle tõttu, et kogutud eksperimentaalsete andmete hulk oli väike, samuti ei oldud rahul katsekorraldusega.
Samasuguseid tulemusi ei suudetud suuremate kiirgusdoosidega korrata.
7.4 MOBIILTELEFON JA LAPSED
Mobiiltelefonide terviseuuringuid on spetsiaalselt seoses lastega väga vähe tehtud ning sarnaselt eellastega ei ole ka need otsest ohtu täheldanud.
Võttes arvesse, et puuduvad endiselt pikaajaliste uuringute tulemused, siis nüanss, et tegemist on alles areneva organismiga, võib väga tähtsaks osutuda.
Lapsed on kiirgusele enam eksponeeritud, kuna esiteks on nende koljuluud õhemad (kiirgus pääseb kergemini ajukoesse) ning teiseks on nende pead võrreldes täiskasvanutega väiksemad (nende ajukude saab selle võrra rohkem kiirgust).
Tegemist on eriti haavatava sihtgrupiga, mistõttu võiks laste mobiilikasutust täiendavate uuringuteni piirata.
7.5 PROFÜLAKTIKA
Kasutada mobiiltelefoni võimalikult vähe või loobuda sellest üldse – mobiiltelefonikõned hoida lühikesed ning helistada ise ainult hädaolukordades.
Mobiiltelefoniga suheldes kasutada võimaluse korral hands-free`d – mida kaugemal on telefoni antenn kõne ajal telefoniomanikust, seda väiksem on kiirgusele eksponeeritus.
Uut mobiiltelefoni ostes valida võimalikult väikese erineelduvuskiirusega telefon.
9
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
KOKKUVÕTE
Kokkuvõteks tuleb enne tööleminekut uurida ja vaadata , kas tulevane töö on ka tervisele kahjutu ning ega see ei mõjuta suurel määral elu.
Valgustus, mikrokliima, ventilatsioon, õhurõhk, müra, vibratsioon, kiirgus, ultraheli, UV kiirgus ja raadiolained – need on inimese igapäevategurid ning ei kahjusta suurel määral , kui puutuda nendega vähesel määral kokku.
Tööle asudes peab arvestama sellega , et nende teguritega peab tööl olles mitmeid tunde töötama. Mida rohkem päevi nädalas töödata , seda suuremal määral ka kahjustab see inimese tervist.
10
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.scribd.com/doc/3096342/Fuusikalised-ohutegurid-tookeskkonnas (18.01.2007)
http://www.dooker.eu/F%FC%FCsikalised%20 ohutegurid.ppt (05.08.2003)
11
Andra Kiirend Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas
Mina, Andra Kiirend, õpperühma 011KM õpilane,
olen koostanud käesoleva lõputöö iseseisvalt.
02.10.2009............................
( allkiri )
Hindan antud lõputöö hindega "....."
Juhendaja...........................
(allkiri)
12