Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Füüsika mõisted teemal "Aine ehitus" - sarnased materjalid

faasisiire, aurumine, aatomid, kehadele, sulamine, paigutus, pilved, amorfne, plastmass, toimuks, agregaatolek
thumbnail
2
doc

Füüsika, aine ehitus

Vedelik ­ omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise Gaas ­ puudub kuju ja ruumala, nad täidavad ruumi/anuma täielikult. Gaasi osad paiknevad üksteisest kaugel. Tõmbe-tõukejõud praktiliselt puudub, gaasi osad liiguvad sirgjooneliselt põrkest põrkeni.Gaasi ruumala muut on võrdne temperatuuriga. Sama kehtib ka vedelike kohta. 6. Amorfne aine ­ amorfsetel ainetel paiknevad osad nii nagu vedelikul, paistavad tahkete kehadena. 7.Difusioon ­ ainete iseeneslik segunemine 8. Soojuspaisumine on nähtus, kus keha soojenedes paisub ja jahenedes tõmbub kokku. 9.Soojuspaisumine: Vedelikus ­ vedeliku ruumala muut on võrdne temperatuudi muuduga. Gaas ­ gaasi ruumala muut on võrdne temperatuuri muuduga Tahkis ­ keha ruumala muut/pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. 10

Füüsika
146 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile

Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool ­ elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid ­ metalli aatomi väliskihi elektronid ­ laengukandjad. Juhtivuselektronid ­ valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon ­ suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool ­ laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom ­ juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus ­ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur ­ näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lähedaseks, kui

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Füüsika mõisted aineehituse kohta

Mõisted aineehituse kohta Aine olek ­ Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Ainel on kolm põhiolekut: tahke, vedel ja gaasiline. Kondensatsioon ­ Aine üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Gaas ­ Aine olek, milles osakesed liiguvad vabalt, olemata vastasmõjus aine teiste osakestega. Vedelik ­ Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis ­ Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas ­ Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur ­ Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus ­ Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus ­ Veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küll

Aineehitus
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

10. klassi soojusõpetuse mõisted

Tahkumine- Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised ,,sidemed" tekivad/lähevad tugevamaks, energia vabaneb. Aurumine- Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Molekulidevahelised ,,sidemed" kaovad, aga sidemete lõhkumiseks kulub energiat. Molekulide liikumisekiirus suureneb. Kondenseerumine ehk veeldumine- Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Molekulidevahelised sidemed tekivad, energia vabaneb. Sublimatsioon- Faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. Selleks on vaja energiat. Molekulidevahelised jõud praktiliselt kaovad, energia neeldub. Härmatumine- Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. Molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad palju, energia vabaneb. Rekristallisatsioon- Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. Molekulidevaheline vastastikmõju suureneb või väheneb, see sõltub, kas keha soojendatakse või jahutatakse

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

võnkliikumist ümber tasakaaluasendi ja vahetavad seda. Säilitab ruumala ja kuju. TAHKE AINE ­ Molekulid paiknevad tihedalt ja korrapäraselt moodustades kristallvõre. Võnguvad tasakaaluasendi ümber. Säilitab kuju ja ruumala. Tahke aine jaguneb: 1) Amorfseks 2) Tahkiseks Ülekandenähtused ­ Difusioon, Soojusjuhtivus,Sisehõõre. VT vihikust. Pindpinevus - vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda. Pindpinevusjõud ­ Jõud, mida vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ­Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekulid vahel on nõrgem, kui vedeliku ja tahke aine molekuli vahel, siis on tegemist märgamisega. Kui vedelik mööda pinda tõkestamatul laiali valgub. Mittemärgamine ­. Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekuli vahel on tugevam kui vedeliku ja tahke aine moelkuli vahel on tegemist mittemärgamisega. (Kui vedelik üritab võta kera kuju. ( Vesi rasvasel pinnal)) Pindpinevustegur - Kapillaarsus ­ Vedelike tõusumine,laskumine peentes torudes.

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ainete olekud, erisoojus

·Aurumine on seda kiirem, mida kõrgem on vedeliku temperatuur. ·Temperatuur on seda kõrgem, mida kiiremini osakesed keskmiselt liiguvad. ·Kui osakeste liikumise keskmine kiirus on suurem, leidub rohkem kiireid osakesi, mis on võimelised vedelikust väljuma. ·Aurumine on seda kiirem, mida kuivem on õhk. ·Õhus on alati veeauru. ·Veeauru hulk õhus on piiratud. ·Kui õhk on niiske ei mahu õhku enam palju auru juurde ja aurumine on aeglane. ·Aurumise kiirus sõltub ainest ·Aurumisel vedelik jahtub ·Et hoida lahtise pinnaga vedelikku samal temperatuuril, on vaja vedelikule energiat juurde anda. ·Näit. higistamine ·Soojushulka, mis tuleb anda kindlal temperatuuril olevale ühele kilogrammile vedelikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nim. aurustumissoojuseks. ·Aurustumissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või eraldub 1kg vedeliku

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika mehaanika kursuse mõisted (10. klass)

paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise Siirdesoojus- soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta Siirdetemperatuur- temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul aine kõik 3 faasi on tasakaalus Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika

-tasakaalus ei saa olla rohkem kui 3 faasi, nelikpunkti pole olemas; -olekudiagrammid koostatakse katse andmete põhjal; -võimaldab öelda, millises olekus antud tingimustel aine on; Kolmikpunkt- tahke, vedel ja gaasiline olek esinevad koos; Kriitiline punkt- kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel; Olekudiagrammil üleminek tahke ja vedela faasi vahel ­ sulamiskõver · Järsult tõusev · Vee puhul p-telje suunas kaldu ­ kõrgemal rõhul jää sulamine madalamal temp. (1500 at, -14.1° C) · Enamasti p-teljest eemal (dP/dT>0) · Sulamiskõver on lõputu (aurustumiskõveral lõpuks kriitiline punkt) Olekudiagrammil üleminek vedela ja gaasilise faasi vahel ­ aurustumiskõver · Lõpeb kriitilise punktiga Olekudiagrammil üleminek tahke ja gaasilise faasi vahel ­ sublimatsioonikõver FAASI MUUTUSED Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine ·Toimub temperatuuril, mida nim. sulamispunktiks ·Temperatuur ei muutu

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon ­ ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus ­ soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena. 4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine ­ tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Soojusõpetus

SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega.

Füüsika
201 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Kehade vahel mõjuva jõu suurus on määratud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi1 tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: m1 m2 F =G , r2 kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant. Maal asuvatele kehadele mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks, mis m M avaldub järgmiselt: F = G , kus G on gravitatsioonikonstant, m - keha mass, M R2 - Maa mass ja R ­ Maa raadius (G = 6,67 . 10-11 Nm2/kg2 ; M = 5,98 . 1024 kg; R = 6,38 . 106 m ). Kui keha asub maapinnast kõrgusel h, siis tuleb raskusjõu avaldisse panna R asemel suurus R + h. Seega raskusjõud väheneb Maa pinnast kõrgemal.

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Soojusõpetus mõisted III-IV peatüki kohta

piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele mõjuvaid jõude. · Vedelkristall - vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. · Pindpinevus - nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Väljendub pinna omaduses kokku tõmbuda, s.t. omandada minimaalset võimalikku pindala. · Pindpinevusjõud - jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele.

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Tähis: P, ühik N Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg ­ kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga ­ rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika valemid mõisted

ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine. Keemine on aurustumine kindlal temperatuuril ­ keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga. Küllastunuks nimetatakse auru, kui ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid,

Füüsika
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika - soojusõpetus

FÜÜSIKA Soojusõpetus Isoprotsesside käigus üks olekuparameeter (p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur) ei muutu. Üks olekuparam. võib konstantseks jääda. 3liiki: isobaariline(muutumatu-p), isohooriline(muutum.-V), isotermiline(muutum.-T). pV = const. seletatavad nähtused: gaasi kuumutamine kinnises balloonis on isohooriline protsess., väikeste õhumullide ruumala sõltuvus rõhust vee all on isotermiline prots., Gaasi kuumutamine liikuva kolviga anumas, kui kolvi peal on raskus, on isobaariline prots. Reaalse gaasi molekule ei käsitleta punktmassina ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1.soojusjuhtivus - soojus kandub osakeslt osakesle ilma, et aine ümber paigutuks. Nt kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väl

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Dermodünaamika

O M M RU O IN ÄR SI M E AT IN H E M I BL SULAMINE SU TAHKIS VEDELIK TAHKESTUMINE REKRISTALLISATSIOON Faasisiirded · Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa vastupidiste protsessidena · Igale paarile vastab kindel siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. · Faasisiirdel kas eraldub või neeldub teatud hulk soojust. See on siirdesoojus. · Soojuslikult isoleeritud keskkonnas siiret ei toimu. Sellist

Füüsika
65 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

on keha impulss ehk liikumishulk. Kuna Newtoni II seaduse (originaalformuleeringu) järgi toimub impulsi muutus jõu mõjumise suunas, kehtib saadud valem kõigi jõuvektori komponentide, seega kogu jõuvektori kohta. Vaatleme N ainepunktist koosnevat süsteemi. Süsteemi kuuluvad kehad võivad interakteeruda nii omavahel kui ka antud süsteemi kuuluvate kehadega. Vastavalt sellele jagunevad süsteemi kehadele mõjuvad jõud süsteemisisesteks ja -välisteks. Süsteemisisesed on jõud, millega kõik teised süsteemi kuuluvad kehad mõjutavad antud keha, välised on jõud, mis on tingitud süsteemi mittekuuluvate kehade mõjust. Juhul, kui välisjõud puuduvad, nim süsteemi isoleerituks. Süsteemi impulsiks p nim süsteemi moodustavate kehade impulsside geomeetrilist summat. Süsteemi impulss on võrdne süsteemi massi ja tema inertsikeskme kiiruse korrutisega

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Faasisiirded ja aine olekud

Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l.

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika KT- Faasisiire

Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehituse alused

kergelt deformeerunud, püüdes omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpinevuseks nimetatakse vedeliku omadust kokku tõmbuda ning omandada võimalikult minimaalset pindala. Jõud deformeerivad vedelikukogust seda enam, mida suurem see kogus on. Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise

Füüsika
178 allalaadimist
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Tähis: P, ühik N Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg ­ kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga ­ rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline

Füüsika
577 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Tähis: P, ühik N Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg – kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga – rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). Relativistlik füüsika näitab, et taustsüsteem on alati relatiivne, vaid inimlik abivahend liikumise kirjeldamiseks. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

 Õhus 344 m/s (30C)  Vees 1500 m/s (25C)  Alumiiniumis 5000 m/s  Kummis 50 m/s  Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkes ka ristilainena Doppleri efekt:  Heli kõrguse muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb  Kasutatakse näiteks kiiruse mõõtmisel Molekulaarfüüsika: Aine ehitus:  Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: aatomid, molekulid, elektronid  Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises  Osakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud, andes molekulise potentsiaalse energia  Liikumine annab kineetilise energia  Osakeste kineetiline ja potentsiaalne energia annavad kehale siseenergiat  Molekulide vahelised jõud määravad, kas aine on gaasilises, vedelas või tahkes olekus Gaas:  Osakesed on 11 kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Füüsika 10. klassi teemad

2. Selgita mõisteid INERTS-nähtus, kus kõik kehad püüavadoma liikumise kiirust säilitada MASS-inertsuse mõõt KEHA KAAL-jõud, millega keha mõjutab tuge või riputusvahendit raskusjõu tõttu IMPULSS-ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis INERTSUS-keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja JÕUD-vastastikmõju mõõt HÕÕRDEJÕUD-mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele ja tekib kehade vahetul kokkupuutel, mõjub pikki kokkupuutepinda GRAVITATSIOON-Maa külgetõmbejõud ELASTSUSJÕUD-keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, deformatsiooniga vastassuunaline RASKUSJÕUD-jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi DEFORMATSIOON-keha kuju muutumine HÕÕRDETEGUR-?????? REAKTIIVLIIKUMINE-liikumine, mille põhjustab kehast eemale paiknev keha osa 3. Seadused NEWTONI 1

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Mõis- tagi võivad eksisteerida ka 12 vastavat antiosakest. Vastastikmõjude vahendajateks on algbosonid. Elektromagnetilist mõju vahendavad footonid (photo ­ valgus), tugevat mõju gluuonid (glue ­ liim), nõrka mõju uikonid (weak ­ nõrk) ja gravitatsioonilist mõju gravitonid (seni katseliselt avastamata). Maailmapildi struktuursed tasandid: algosakesed, liitosakesed, keemilised aatomid, molekulid, rakud, organismid, Maa, Päikesesüsteem, meie Galaktika, Universumi kärgstruktuur. Üldreeglina on võimalik ühel struktuuritasemel aset leidvaid protsesse edukalt kirjeldada, arvestamata kaugematel tasemetel toimivaid seaduspärasusi (maailma tasemelise struktureerituse printsiip). Pikkus l (longitudo) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade mõõtmeid (pikem-lühem, suurem- väiksem)

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
5
docx

11. klassi füüsika: Aine ehituse alused

korrapäratult. Reaalse gaasi mudelis arvestatakse, et igal molekulil on mingi väike ruumala ja molekulid mõjutavad üksteist nõrkade tõmbe- ja tõukejõududega. Reaalseid gaase on võimalik madalal temperatuuril ja sobival rõhul muuta vedelikuks ehk veeldada. 3. Vedelikud Vedelikes on molekulid üksteise suhtes tihedalt ja praktiliselt korrapäratult. Selline molekulide paigutus võimaldab molekulidel liikuda ainult väga keerulisel viisil ­ enamuse ajast võnguvad molekulid korrapäratult, kuid aeg-ajalt muudavad oma asukohti. Vedeliku molekulivaheline mõjujõud on küllalt suur. Voolavuse kõrval on vedelikul veel üks tähelepanuväärne omadus ­ pindpinevus. Pindpinevus on vedelikel olemas sellepärast, et neil on teiste aineolekutega eraldav pind. Pindpinevus väljendub selles, et vedeliku pind püüab alati kokku tõmbuda, et selle

Füüsika
97 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika mõisteid

FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur.

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Poska füüsika suuline arvestus

põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus – soojuse levik molekulide vastastikmõju tulemusena. 4. Mis on amorfne aine ja võrdle seda tahkisega? Näited Amorfne aine – tahke aine, millel on omadus voolata väga aeglaselt. Näiteks klaas, plastiliin ja pigi. Võrreldes tahkisega puudub amorfsel ainel kristallstruktuur ja sulamistemperatuur. 5. Mis vahet on faasil ja agregaatolekul ? Ainel on kolm agregaatolekut, milles aine võib esineda: gaasiline, vedel ja tahke olek. Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
1
odt

TERMODÜNAAMIKA JA ENERGEETIKA ALUSED

5. Kuidas levib soojuskiirgus ja too näide. Energia levib kiirguse teel (päikesekiirgus) 6. Soojushulk ( mõiste, nimeta põhiühik ) - siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande käigus. 1 J 7. Defineeri kalor! Soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 8. Soojenemine ja jahtumine ( mõisted, arvutusvalem ) Q=cm (t2-t1) 9. Mida näitab erisoojus? C ­ soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus? Soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. J/kg 12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13. Mida näitab aurumissoojus ( keemissoojus ) ? Soojushulk, mis on vajalik 1kg aine aurustamiseks jääval temperatuuril

Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Termodünaamika mõisted ja küsimused

Füüsika 1)Sõnasta termodünaamika I seadus + valem. Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus.

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

Mis juhtub Päikesega? Selle raadius kasvaks ka 100 korda ja see oleks siis 7 105 km × 100 7 . 107 km. Päikese kaugus Maast on praegu keskmiselt 1,5×108 km, seega saaks siis ka Päike ja Maa kokku, sest Maa raadius kasvas ka. Kas see tähendaks , et Maa põleks ära? Oh ei , sest Päikese ruumala suureneks siis miljon korda (100×100×100) ja kui ruumala niipalju suureneb , siis rõhk langeb Päikeses ja Päike kustub ära. Saabub pimedus. Lisaks sellele aatomid ioniseeruvad, õhk muutub juhtivaks! Mis saab siis Maal olevatest elektriseadmetest?! Mis juhtub, kui muutuks gravitatsioonikonstant ? · Kasvagu gravitatsioonikonstant näiteks 10 korda. Siis suureneks gravitatsioonijõud nii palju, et Päike tõmbaks planeedid endasse ja üldse kogu Universum tõmbuks kokku ühte punkti. · Vähenegu gravitatsioonikonstant näiteks 10 korda. Siis väheneks

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek ­ aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha ­ tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur ­ kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv ­ võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon ­ molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes

Füüsika
248 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun