Hispaania, Prantsusmaa ja Leedu. Quaser tegi Ameerika-debüüdi 2008.aastal Seattle´is ja esines 2012.aastal New Yorgis. Meile esitasid nad 7 teost: „Die Kunst der Fuge“, „Pulaue dewata“, „Hoe down“, „Geyser ghetto“, „Facing death“, „The black page #1“ ja „zoomby Woof“. „Die Kunst der Fuge“- põhjalik uurimus kontrapunkti võimalustest, mis võivad avaneda ühes muusikalises teemas. Kõigis 14 fuugas, välja arvatud viimases lõpetamata fuugas, on kasutatud sama petlikult lihtsalt d-mllis teemat. „Pulaue dewata“- puhas neljahäälne muusika, mida võib helilooja ette antud juhendeid järgides kohandada metmesugustele instrumendikombinatsioonidele. Teos on üheksa meloodia järgnevus, milles on kasutatud Bali saare gamelaniansamblite muusikat meenutavaid aade ja motiive. Kuigi muusika on oma olemuselt korduv, areneb see aeglaselt, samal ajal kui noote ja meloodia peeni rütmikaari meloodiasse aina lisandub
Oma teoses Young Persons' Guide to the Orchestra, kasutas ta ühte Purcelli teemat. Teose on tuntud ka kui Variations and Fugue on a Theme of Purcell (Variatsioonid ja fuuga ühele Purcelli teemale). Britten võtab keskseks teemaks ühe meloodia Henry Purcelli Abdelazarist. Igale orkestripillile annab ta oma variatsioonid, alustades puupuhkpillidest ning minnes edasi keelpillide, vaskpuhkpillide ja lõpuks löökpillide juurde. Seejärel toob ta kogu orkestri fuugas jälle kokku ja töö lõpetuseks kordab teemat ,,Teejuht noortele orkestri juurde" ,,The Young Person's Guide to the Orchestra" Britteni teos on spetsiaalselt loodud pedagoogilisel eesmärgil, tekitamaks huvi noorte hulgas orkestrimuusika vastu Pillide tutvustamine oli kavalalt seatud: algul erinevad pilligrupid, siis 13 soolovariatsiooni, seejärel erinevates registrites, ning lõpuks põimuvad kõik pillid teost lõpetavasse fuugasse
flööt, oboe, klarnet, metsasarv ja fagott*Klaverikvintett- klaver, viiul, altviiul, tsello ja kontrabass Hulgad:DuoTrioKvartettKvintettSekstettSeptettOktettNonett Polüfoonia ja Fuuga See on mitmehäälsus, kus ühendatakse iseseisvad võrdõiguslikud hääled. Luuakse kompositsioonitehnika põhjal mida nimetatakse kontrapunktiks. Fuuga on polüfoonilise muusika täiuslikem vorm. See on välja kasvanud kaanonits. Fuugas astuvad hääled sisse sama teemaga erinevatel aegadel. Kaanonis on kõikide häälte meloodiad algusest lõpuni ühesugused, siis fuugas läheb iga hääl peale teema esitamis erinevalt edasi.Nii sonaadi- kui ka fuugavormil on kolm alajaotust. Ekspositsioonis viiakse fuuga teema läbi järjest kõikidest häältest. Hääled astuvad sisse ükshaaval, põhihelistikus. Edasi lähevad nad oma helistikus iseseisvalt tekitades hea kooskõla
rikkad aristokraadid. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus. kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile Kujunes välja 17. Saj Itaalias. Kantaadivormi arendas täiuslikkuseni J. S. Bach (üle 300 kantaadi). sonaat-allegro-sarnaneb ülesehituselt fuugaga-koosneb samuti ekspositsioonist, töötlusest, repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine 2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine 3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J
subkontraoktavi la’st (27.50 Hz) kuni 5 oktaavi do’ni (4186,0 Hz). Graafikutelt me võime näha, et Johann Sebastian Bach on oma teostes kahandanud selle intervalli 65 Hz kuni 1976 Hz. Kohe võib panna tähele, et tema valib helisid keskmise kõrgusega – keskmist registrit. Tema valib maksimaalselt paremini tajuvad inimesega helid. Graafikute põhjal võib tähele panna, et kõige aktiivsemalt kasutatud noodid on sagedusega ~180 Hz kuni 1300 Hz. Fuugas ja prelüüdis C-duur kasutab Bach kontrastnoote, näiteks 3 oktaavi do’d, et viia teose kulminatsiooni punktini. Nii helilooja moodustab arengut teoses. Samuti ta kasutab kontrastiks alumisi noote, et oleks kust arengut alustada. Peab nentima, et noodid ikka jäävad heliloojana valitud intervallis. Heli levikul on oluline ka tuiklemine, mis toimub kui kaks samaaegset puhastooni sageduselt teineteisest pisut erinevad. Sellises olukorras heli amplituud regulaarselt muutub. Kokkuvõtte
juurde kuulus orkester. INSTRUMENTAALMUUSIKA ŽANRID TÄHTSAMAD INSTUMENTAALVORMID: Barokkajastu tähtsaim vorm oli fuuga. Fuuga on polüfoonilise muusika keerukaim vorm. Kaanonis kõlab 1 meloodia kõigis häältes algusest lõpuni samana, siis fuugas algavad hääled sama meloodiaga aga lähevad erinevalt edasi. Fuuga on pikem kui kaanon. Enne fuugat esitatakse sageli sissejuhatav pala, mis valmistab kuulajat fuuga kuulamiseks ette. Need on nt prelüüd ja tokaata. 1ks suurimaks fuugade meistriks peetakse-J. S. Bachi.
juurde kuulus orkester. INSTRUMENTAALMUUSIKA ŽANRID TÄHTSAMAD INSTUMENTAALVORMID: Barokkajastu tähtsaim vorm oli fuuga. Fuuga on polüfoonilise muusika keerukaim vorm. Kaanonis kõlab 1 meloodia kõigis häältes algusest lõpuni samana, siis fuugas algavad hääled sama meloodiaga aga lähevad erinevalt edasi. Fuuga on pikem kui kaanon. Enne fuugat esitatakse sageli sissejuhatav pala, mis valmistab kuulajat fuuga kuulamiseks ette. Need on nt prelüüd ja tokaata. 1ks suurimaks fuugade meistriks peetakse-J. S. Bachi.
(Orkestri pillid). Teose alapealkiri on Variations and Fugue on a Theme of Purcell (Variatsioonid ja fuuga ühele Purcelli teemale). Britten võtab keskseks teemaks ühe meloodia Henry Purcell's Abdelazarist. Igale orkestripillile annab ta oma variatsioonid, alustades puupuhkpillidest ning minnes edasi keelpillide, vaskpuhkpillide ja lõpuks löökpillide juurde. Seejärel toob ta kogu orkestri fuugas jälle kokku ning töö lõpetuseks kordab teemat. Filmis oli suuline kommentaar, kuid kontsertesitustel ja helisalvestustel jäetakse see ära. Teised Britteni tuntumad teosed on ooper Peter Grimes ja A Midsummer Night's Dream (Suveöö unenägu William Shakespeare 'i tekstile). Mõned Britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile.
annaabi.ee 
