(Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid · Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria · Rohevetikad (Chlorophyceae) o Enteromorpha, Monostroma Milleks vetikaid kasutatakse? · Söögiks (Jaapan, Hiina, Korea) (sushi, "merikapsas") · Toiduainete tööstuses (agar, alginaadid, karrageenid) jäätis, marmelaad (estagar Furcellaria ´st) · Loomasöödaks (rannikualadel) söödalisandid (min. ained, vitamiinid) · Kalasöödaks sööt, alginaadid parandavad toidukonsistentsi
Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe,
Taime varred on õrnad ning
peenikesed.
Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas(cladophora glomerata) mis katab teisi
taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal
või tõusta vee pinnale laikudena.
Idapool esineb harvemini rohevetikas (Cladophora rupestris) ja pruunvetikas
(Pseudolithoderma subextensum)
Läänepiiril Kare Mändvetikas(Chara aspera)
Lahe lääneosas esineb punavetikad(Furcellaria fastigiata,Polysiphonia nigrescens,
Ceramium tenuicorne)
· E.Kumari. 1985. Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn
<
Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetikataimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetikataimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), Liiva-uurikarp (Mya arenaria) jpt.
19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? Sest vesi liigub ja kisub taimi. Vooluvesi viib seemned minema. 20. Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel? On hakanud reostuse tõttu levima vetikad. Pruunvetikatest põisadru, Sphacelaria arctica ning niitja tallusega eutrofeerunud keskkonda eelistavad Pilayella ja Ectocarpus, punavetikatest Furcellaria lumbricalis ning Polysiphonia ja Ceramium’i liigid, rohevetikatest Cladophora ja Enteromorpha liigid.
Värvuselt on ta punakaspruun, kasvab tavaliselt sügavamal kui 3-4 meetrit, aga harva leidub ka paari meetri sügavuselt. (Trei, 1991) Agarik sisaldab endas polüsahhariidi nimega furtsellaraan, millel on tugev tarretusõime ja seepärast kasutatakse teda kondiitritööstustes. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik] Sedaa ainet kasutatakse lisandina sefiiri, marmelaadi ja ka piimatoodetes. Pakendi peale on ka sel juhul kirjutatud märge E406. [http://www.looduskalender.ee/node/11459] Furcellaria lumbricalis ehk agariku lahtine vorm on tihedate kiirjate harudega peaaegu kerakujuline, 5-12 cm läbimööduga. Tal puuduvad risoidid. Talluse ümmargune ehitus on hea, et mööda lamedat merepõhja rulluda. (Trei, 1991) Pilt 4. Furtcellaria lumbricalis f. lumbricalis Allikas: [http://www.vattenkikaren.gu.se/fakta/arter/algae/rhodophy/furclumb/furclu.gif] Phyllohora truncata f. Truncata (Pilt nr.5) kõhrjas tallus kinnitub kividele või paeplaatidele basaalketta abil
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria)
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened
lipiididest Rakusein; (kui see esineb) on: (x) tselluloosist; () amorfsetest polüsahhariididest; () pektiinainest; () ränist Klorofüllid: (x) a; (x) b; () c Kloroplasti katab: () 1 membraan; (x) 2 membraani; () 4 membraani; () kloroplasti endoplasmaatiline retiikulum; () vöölamell LIIGID Mis rühma kuuluvad; (hõimkond (-phyta) või klass (-phyceae)) Aphanizomenon Microcystis Anabaena Nostoc Synechococcus Trichodesmium Oscillatoria Nodularia - Sinivetikad e Cyanophyta Ceramium Furcellaria Batrachospermum- punavetikad Mallomonas Synura Dinobryon Uroglena Pedinella - Chrysophyceae, krüsofüüdid, koldvetikad Heterosigma Fibrocapsa Chattonella Gonyostomum - Raphidiophyceae e radiofüüdid Melosira Cyclotella Navicula Fragillaria Diatoma Asterionella Aulacoseira Cocconeis Thalassiosira - Bacillariophyceae e ränivtikad Fucus Laminaria Macrocystis Pruunvetikad, klass Phaeophyceae, hõimkonna tasemel Phaeophyta
Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). See võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest leidub Läänemere Eesti rannikualal karakteerse meriheina perekonna liike. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks
lahes 3–4 meetrini. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. -17- 7. Läänemereiseloomustuse kokkuvõte Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit
Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. 9.4. Läänemere põhilised keskkonnast tulenevad probleemid. Läänemere suurimaks ökoloogiliseks probleemiks on eutrofeerumine – veeökosüsteemi olukord, kus kõrge toitainete kontsentratsioon paneb vetikad vohama ja põhjustab orgaanilise aine ületootmise, mis lööb
annaabi.ee 
