Õitsemisintensiivsus sõltub sordist ja kasvukeskkonnast. Täinapäeva intensiivsordid õitsevad tagasihoidlikult. Vili- kartuli viljaks on lehepesaline paljuseemneline mari. Solaniin- kartul sisaldab seda, see kaitseb taime. Solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub erinevates taimedes. See võib looduslikult esineda igas taime osas, kaasaarvatud lehed, vili ja vars. Solaniin on väga mürgine juba väikestes kogustes. Solaniinil on nii fungitsiidsed kui ka pestitsiidsed omadused ja see on osa taimede looduslikust kaitsemehhanismist. Seeme- lapergune, kollakashall ja 1000 seemne massiga 0,6 grammi. Mullasisesed organid: Juurestik- narmasjuurestik. Suurem osa paikneb künnikihis. Üksikud juured on võimelised tungima kuni 2 m sügavusele. Tugevus sõltub sordist ja kasvukeskkonnast. Stoolon- nim pikkade sõlmevahedega mullasisisest võsundit e. Mullasisene vars. Kui
Selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. Solaniin Solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub erinevates taimedes, peamiselt maavitsalistes. See võib looduslikult esineda igas taime osas, kaasaarvatud lehed, vili ja vars. Solaniin on väga mürgine juba väikestes kogustes, 2-3 mg/kg kohta tekitavad sümptomeid ning 4-6 mg/kg kohta võivad olla juba fataalsed. Solaniinil on nii fungitsiidsed kui ka pestitsiidsed omadused ja see on osa taimede looduslikust kaitsemehhanismist. Solaniini glükoalkaloidid inhibeerivad koliiniesteraasi, kahjustavad rakukestasid ja soodustavad sünnidefekte. Ühe uuringu käigus leiti, et solaniin avab mitokondrite kaltsiumi kanalid, mis vähendab membraani potentsiaali, see omakorda viib kaltsiumi mitokondrist välja tsütoplasmasse ning see omakorda tekitab raku kahjustusi ja apoptoosi. Asendatud trüptamiinid
Jood, antiseptik. Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena. Pindaktiivsed ained Vähendavad vedelike pindpinevust. Naha pinnal oleva biofilmi muudavad nad väikesteks tilgakesteks, mis eemalduvad veega kergesti. Väga olulised pindaktiivsed ained on kvaternaarsedammooniumühendid. Nende toimeaineks on molekuli katioonne osa. Eriti efektiivsed on nad grampos. bakterite vastu, kuigi mõjuvad ka gramneg. bakteritele. Nad on bakteritsiidsed, fungitsiidsed ja toimivad ka kestaga viirustele, Endospoore ja tuberkuloosibaktereid ei tapa. Ilmselt toimivad permeabiliseerivalt. Tuntuimad on bensalkooniumkloriid (Zephiran) ja tsetüülpüridiinkloriid (Cepacol). Nad on värvita, lõhnata, maitseta, stabiilsed, mittetoksilised praktikas kasutatavas kontsentratsioonis. Jood ja kloor. Mõjuvad nii puhtalt (J2 ja Cl2 lahusena), kui ka seotuna kas org. või anorgaaniliste ühenditega. I2 on üks vanemaid ja efektiivsemaid antiseptilisi aineid. Ta
Seep on ka pindaktiivne. Naha pinnal oleva biofilmi muudab ta väikesteks tilgakesteks, mis eemalduvad veega kergesti. Deodorantseepidele lisatakse veel juurde lisaaineid nagu trikloorkarbaan, mis inhibeerivad grampositiivseid baktereid. Väga olulised pindaktiivsed ained on kvaternaarsed ammooniumühendid. Eriti efektiivsed on nad grampositiivsete bakterite vastu, kuigi mõjuvad ka gramnegatiivsetele bakteritele. Nad on bakteritsiidsed, fungitsiidsed ja toimivad ka kestaga viirustele, Endospoore ja tuberkuloosibaktereid ei tapa. Permeabiliseerivad membraane, seostudes fosfolipiididega. Karedas vees ei toimi. oHalogeenid (jood ja kloor) - Mõjuvad nii puhtalt (J 2 ja Cl2 lahusena), kui ka seotuna kas org. või anorgaaniliste ühenditega. I2 on üks vanemaid ja efektiivsemaid antiseptilisi aineid. Ta toimib bakteritele, seentele, endospooridele ja mõnedele viirustele. Üks võimalik toimemehhanism on joodi
Etanooli lahusega, apteegis müüdavate antiseptikutega, joodiga. Jood, antiseptik. 92. Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena. Pindaktiivsed ained Vähendavad vedelike pindpinevust. Naha pinnal oleva biofilmi muudavad nad väikesteks tilgakesteks, mis eemalduvad veega kergesti. Nende toimeaineks on molekuli katioonne osa. Eriti efektiivsed on nad grampos. bakterite vastu, kuigi mõjuvad ka gramneg. bakteritele. Nad on bakteritsiidsed, fungitsiidsed ja toimivad ka kestaga viirustele, Endospoore ja tuberkuloosibaktereid ei tapa. Ilmselt toimivad permeabiliseerivalt. Tuntuimad on bensalkooniumkloriid (Zephiran) ja tsetüülpüridiinkloriid (Cepacol). Nad on värvita, lõhnata, maitseta, stabiilsed, mittetoksilised praktikas kasutatavas kontsentratsioonis. Jood ja kloor. Mõjuvad nii puhtalt (J2 ja Cl2 lahusena), kui ka seotuna kas org. või anorgaaniliste ühenditega. I2 on üks vanemaid ja efektiivsemaid antiseptilisi aineid
hoiaks ära nende vigastumise. Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja haigestumise ärahoidmiseks tuleb juba marja võtmisel püüda see maksimaalselt viljastada, sest viljastamata jäänud marjaterad hukkuvad ja on esmaseks invasiooni koldeks. Ravivahendeist on saprolegnioosi tõrjel saadud tulemusi formaliiniga töötlemisel kontsentratsioonis 1 : 500 kuni 1 : 1000, toimeajaga 15 minutit. Fungitsiidsed on ka kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000, toimeaeg 15 min) ja vasevitrioli (1 : 200 000, toimeaeg 1 tund) lahus. Laialdaselt kasutatakse praktikas marja töötlemiseks ka aniliinvärve. Staffi haigus Staffi haiguseks nimetatakse üht saprolegnioosi erivormi. Haigestuvad peamiselt samasuvised karpkalad talvitustiigis. Haigestumist soodustavaiks faktoreiks on pikemaajaline madal veetemperatuur (alla 1 °C) ning vee madal pH. Kaladel kahjustuvad peamiselt ni
Haigeid kalu ei tohi hoida tihedalt koos sumpades või basseinides, vaid nad tuleb paigutada hõredalt veekogusse. Kalamarja haigestumise ärahoidmiseks tuleb juba marja võtmisel püüda see maksimaalselt viljastada, sest viljastamata jäänud marjaterad hukkuvad ja on esmaseks invasiooni koldeks. Ravivahendeist on saprolegnioosi tõrjel saadud tulemusi formaliiniga töötlemisel kontsentratsioonis 1 : 500 kuni 1 : 1000, toimeajaga 15 minutit. Fungitsiidsed on ka kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000, toimeaeg 15 min) ja vasevitrioli (1 : 200 000, toimeaeg 1 tund) lahus. Laialdaselt kasutatakse praktikas marja töötlemiseks ka aniliinvärve. Staffi haigus Staffi haiguseks nimetatakse üht saprolegnioosi erivormi. Haigestuvad peamiselt samasuvised karpkalad talvitustiigis. Haigestumist soodustavaiks faktoreiks on pikemaajaline madal veetemperatuur (alla 1 °C) ning vee madal pH. Kaladel kahjustuvad peamiselt ni
ZnO on ka pigmendimoodustaja värvides Pindaktiivsed ained Vähendavad vedelike pindpinevust. Seep on ka pindaktiivne. Naha pinnal oleva biofilmi muudab ta väikesteks tilgakesteks, mis eemalduvad veega kergesti. Deodorantseepidele lisatakse veel juurde lisaaineid nagu trikloorkarbaan, mis inhibeerivad G(+)baktereid. Väga olulised pindaktiivsed ained on kvaternaarsed ammooniumühendid. Eriti efektiivsed on nad G(+)bakterite vastu, kuigi mõjuvad ka G(-)bakteritele. Nad on bakteritsiidsed, fungitsiidsed ja toimivad ka kestaga viirustele, Endospoore ja tuberkuloosibaktereid ei tapa. Permeabiliseerivad membraane, seostudes fosfolipiididega. Karedas vees ei toimi. Tuntuimad kvaternaarseid ammooniumühendid on bensalkooniumkloriid (Zephiran) ja tsetüülpüridiinkloriid (Cepacol). Nad on värvita, lõhnata, maitseta, stabiilsed, mittetoksilised praktikas kasutatavas kontsentratsioonis. Tsetüülpüridiinkloriidi fenoolikoefitsent on 228 Salmonella typhi vastu ja 337 S