- Protsetuaarne- võimaldamist või mittevõimaldamiste ei saa jätta parlamendi lihthäälte enamuse otsustada. Kui on objektiivne õigus, siis ei ole õigust kellelgi selle subjektiivset täitmist. Põhiõiguse ja inimõiguse mõiste Inimõigused on midagi, mis ei ole kirja pandud. Inimõiguste tunnused: * Universaalsus- kõik inimesed on õiguse kandjad, adressaat võib olla kes iganes (riik, inimeste grupp, teine inimene). * Fundamentaalsus- inimõigused kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi. * Eseme abstraktsus- inimõigust ei saa olla millelegi konkreetsele. (inimõigus võib olla nt elule või tervisele, aga ei saa olla konkreetsele arsti rohule, toolile jne). * Moraalsus- On oluline et inimõigused kehtivad moraalselt. Norm kehtib moraalselt siis igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt lähenemist õigustatav.
Eristavaks tunnuseks ei tohi olla selline tunnus, mis peaks olema antud klassifikatsiooni kõikidel elementidel. Teadmise kui eesmärgi ja vahendi loomiseks on vaja teada, millised karakteristikud iseloomustavad teadmist. RAKENDUSLIKKUS PÜSIVUS KINDLUS SÜGAVUS SÜSTEEMSUS MAHT TEADMINE KORRASTATUS KOMPLEKSSUS ULATUS KAHTLEMINE UUENDATAVUS Väärtuseks on süsteem, FUNDAMENTAALSUS (SEADUSTE JA NENDE vastandite ühtsus, AVALDUMISE SEADUS- MITTE MÕNI NEIST! PÄRASUSTE TUNDMINE) Oskuse kui väärtuse kujunemiseks on vaja teada, mis iseloomustab oskust Vaja on tunda vähemalt, mis on PRAKTIKA METODOLOOGIA MEEDODITE VALDAMINE VALDAMINE KUJUTLUS VAJALIKEST y KUJUTLUS TINGIMUSTEST PROTSESSIST oskus KUJUTLUS TULEMUSEST
vahel RabE(a õigus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustav prioriteetsus inimõigused on mõõdupiiks, mille alusel tuleb positiivse õiguse tõlgendust hinnata
võib arvata kohtu kaudu sissenõudmise ja hiljem kohtuotsuse täitmise) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus eseme abstraktsus inimõiguste ese on abstraktne. (nt õigus tervisele, elule) moraalsus - inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustatav.
vahel RabE(a õigus b vastu E-le) RabE <-> ObaE ( a õigus (R) b vastu E-le; b-l on kohustus a suhtes E-le) c. Põhiõigus ja inimõigus - inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustav prioriteetsus inimõigused on mõõdupiiks, mille alusel tuleb positiivse õiguse tõlgendust hinnata
(inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) ● inimõigused väljaspool õigust ■ universaalsus – nad on kõigil inimestel; nad on kõigi õigused kõigi vastu (universaalsed nii kandjate kui adressaatide suhtes) ■ fundamentaalsus – kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi ■ esemete abstraktsus – inimõiguste esemed ei ole kunagi konkreetsed ■ inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustav
(Inimõiguste Konventsioon) - Riigieelsed õigused ehk miski, mis on kõigil inimestel sõltumata tegevusest, staatusest, asupaigast jne - Inimõiguste mõiste tunnused: - Universaalsus (universaalsed õigused, kandjad on kõik inimesed ja adressaadid võivad olla riigid, inimeste grupid, inimesed ise; kõigi õigused kõigi vastu) - Fundamentaalsus (kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi ja huvisid) - Abstraktsed (nende ese on abstraktne, mitte konkreetne), nt mööbel abstraktne; tool konkreetne - Moraalsus (kehtivad moraalselt siis, kui on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalset põhjendust õigustatav see tähendab, et inimõiguste eksistents sõltub sellest, kas nad on ratsionaalselt põhjendatavad või
saj ja 20. saj alguses baltisakslaste poolt, kes esindasid ühelt poolt baltisaksa maailmavaadet, teisest küljest nende hulgas oli ka koduuurijaid, kes kogusid materjale, asjaarmastajaid, aga kõige suurema jälje jätsid ajaloolased, kes omal ajal kuulusid tippmediavistide hulka kogu Euroopas. 19. saj pandi alus allikakriitilisele postisvistlikule ajaloouurimisele. Oma aja kõige eesrindlikuma metodoloogia tõid ka Liivimaa keskaegsesse uurimusse. Selle metodoloogilise suuna tugevus on fundamentaalsus. Selle suuna nõrkus on teatud kitsus, seda laadi töö jõuab ka pisiküsimuste kallale, millel pole ajaloo mõistmisel mingit tähtsust. Teine kitsaskoht on see, et too baltisaksa ajaloo uurimine oli ideoloogilise suunitlusega, selleks on saksa asi. Saksa misjonärid jõudsid 12. saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud. Üldse keskajal oli baltisaksa iseseisvusajal keskne koht uurimises.
annaabi.ee 
