Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3
Tallinna Arte Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autorid:Rait Raidma Roger Puks Klass: 11a Tallinn 2008 2 3 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................4 Sissejuhatus....................................................................................................................5
FREDERYK CHOPIN Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures kuvernaatoriks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka.
Frederick Chopin ( 1810 - 1849) ELU Esimesed kakskümmend aastat(1810- 1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830- 1849) olid täis sisemisi vastuolusi, hingelist rahuolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli polonees, mille ta kirjutas 7- aastaselt ja viimseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8- aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823 aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaeg oli täius kaunist rõõmsameelset lapsepõlve. Chopin näitas juba lapsepõlves välja suurt andekust, loomingulisust ja motivatsiooni.Ta oskas joonistada, samuti oli ilmekas zestide järelaimaja ja suur meister inimeste kõnemaneeride järele tegemisel. Arvati, et temast võiks saada hea koomilise karakteriga näitleja. Lisaks millele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastatel 1826- 1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis.
F. Chopin R. Schumann referaat Katrin Olhovikov Tartu H. Masingu kool 11. klass Tartu, 2008 Frédéric Chopin 1810-1849 ELU F. Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) sündis elazowa Wola külas Varssavi lähedal. Chopini sünnimaja elazowa Wolas Tema isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Chopini sünni ajal oli isa Poola aristokraatlikes peredes koduõpetajaks. Aastal 1810 kolis perekond Varssavisse, ning Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Esimesed klaverimängu õppetunnid sai ta oma vanemalt õelt. Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi.Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli poola viiuldaja Wojciech Adalbert ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontserdiga 8-aastaselt. Erakordsed
FREDERYK CHOPIN 1810-1849 Elu Chopin sündis Varssavi lähistel Zelazova Wolas. Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Kui perekond Varssavisse kolis, sai temast Varssavi Lütseumi õppejõud. Suvekuud veetis
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Anneli Veinsteins FREDERIC CHOPIN Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2010 Elulugu Frédéric Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 elazowa Wola, Varssavi lähedal 17. oktoober 1849 Pariis) Fryderyk Franciszek Chopini sünnitunnistusel on kuupäevaks märgitud 22. veebruar, aga nii ta ise kui ka teised andsid kuupäevaks alati 1. märtsi. Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Fryderyk sünnib teise lapsena neljalapselisse perre. Tal on kolm õde Ludwika Marianna Chopin (hiljem: Jedrzejewiczowa) (1807-1855), Justyna Izabella Chopin (hiljem: Barcinska) (1811-1881) ja Emilia Chopin (1812-1827). Ema, Tekla Justyna
Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale- impressionismile. Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli (viiuldaja-virtuoos (tuntud
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik , heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks,
Romantism muusikas. vormid jäid muusikas samaks, kuid muutus mõtlemsviis, rõhk on tunnetel , mõistus ei ole nii oluline. romantismi ajastu muusikale on omased : on rohkem rahutust, tunglevust, tõuse ja mõõne, kiirendusi ja aeglustusi Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust romantikute huviobjektiks sai rahvalooming ja tänu sellele mitmekesistus ka rütm (nt. triool ja kõik punteeritud rütmid) suurenesid orkestri kooseisud lemmik pilliks sai klaver, kuigi sümfoonia orkestri vaimustus oli kaa suur. dünaamika - helitugevus ja selle muutumine. on väga vaheldusrikas ja palju on kontraste. tähelepanu keskpuntis oli programmiline muusika . - see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest võib juhtuda ka nii ,et autor mõtleb ise süzee välja. romanismiajastu põhizanriks on ooper. tekkisid uued zanrid muusikas :
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine.
Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Struktuurid suurenesid: pikenes meloodia, esiplaanile tõusis maalilisus oma sujuvate värviüleminekutega. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
